Riigieelarve kontrolli erikomisjon tegi valitsuse kava pihuks ja põrmuks

Jürgen Ligi.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Riigieelarve erikomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul ei kajasta riigieelarve eelnõu olulisi lisakulusid nagu palgatõusud või piiriehitus, ühtlasi peab ta poolikuks valitsuse kinnitatud riigi eelarvestrateegiat.

«Seaduse järgi peaks 2020. aasta eelarve koos olema, aga tehtud on kaugelt alla poole otsustavast rehkendusest. Hoopis lahtine on nelja aasta plaan, mis valitsuses tehniliselt kinnitati pigem numbriliste eesmärkide kui sisuliste valikute kujul,» märkis Ligi.

Ligi tõi välja, et näiteks on vaja vähendada tegevuskulusid ja investeerimistoetusi paarisaja miljoni euro jagu, kuid läbi on vaidlemata, kust ja kelle arvelt.

«Ametnikud on saanud ülesande kirjutada 600 miljonit kulusid euroraha arvele, aga pole öeldud, kas see on abikõlblik ja mida selle võrra vähem tehakse. Seevastu on selge, et eurorahast sõltuvuse vähendamisega kavatsetakse liikuda põhimõttelisest tagurpidi olukorras, kus Euroopa Liidu raha jääb vähemaks,» ütles Ligi.

«Riigieelarve arvestuses pole sees aga olulisi lisakulusid nagu palgatõusud või piiriehitus. Samuti ei leidnud kinnitust, et sügisel on tulemas lisaraha või lubaksid eelarvereeglid teha lisakulusid laenu või erastamise arvelt,» tõi Ligi välja.

«Sain kinnitust opositsiooni, Eesti Panga ja eelarvenõukogu viimase kolme aasta kriitikale eelarvepoliitika lõdvenemise pärast,» ütles  esimees. 

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon istungil andsid ülevaate riigi eelarvestrateegiast aastateks 2020–2023 ja riigieelarve seaduseelnõust rahandusministeeriumi teenistujad.

Tagasi üles