Mart Helme saadab sisserände töögrupi laiali (24)

Copy
Siseminister Mart Helme
Siseminister Mart Helme Foto: Sander Ilvest / Postimees

Siseminister Mart Helme allkirjastas eile määruse, millega saadab laiali sisserände regulatsiooni muutmisettepanekute väljatöötamiseks moodustatud töörühma, vahendas Äripäev. Postimehe andmetel tuli otsus osapooltele ootamatult.

Töörühma ülesanne oli analüüsida erinevaid võimalusi välismaalaste sisserände regulatsiooni muutmiseks lähtuvalt Eesti riigi ja ühiskonna vajadustest ning võimalustest. Rühm pidi välja töötama ettepanekud sisserände regulatsiooni muutmiseks, arvestades kaugemat tulevikku ning laua taga oli 24 osapoolt, sealhulgas ametiühingud, tööandjad, ettevõtjad, ülikoolid.

Töörühm on valitsusele juba teinud ettepanekuid, mida on ka arvesse võetud. Alates 15. juulist 2018 on piirarvu alt välja arvestatud tippspetsialistid, kellele tööandja on valmis maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka, mis on praegu 2620 eurot. Muudatus arvestab hästi Eesti vastuvõtuvõimega ja aitab kaasa sellele, et siia jõuaksid inimesed, kes panustavad Eesti arengusse. 

«Minister kutsub töörühma kokku ja minister saadab ka laiali. Ei oska selle üle täna kuidagi imestada. Kui ei ole soovi, poliitilist tahet, teemaga sisuliselt tegeleda ega erinevaid osapooli tegelikult ära kuulata ja konsensust otsida, siis on ka loogiline, et töörühm laiali saadetakse. Näilisel kaasamisel ja arutelul oleks veel vähem mõtet,» kommenteeris Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Ta selgitas, et tööandjate organisatsioonid loobusid töörühmas osalemisest juba varem, kui töörühmas suure vaevaga saavutatud kompromissi ei soovinud keegi valitsusse arutamiseks viia. «Nägime, et sellisel kujul ei ole meil mõistlik ressurssi kulutada. Teema on aga Eesti jaoks jätkuvalt ülioluline ning oleme korduvalt öelnud, et kui on tegelik poliitiline huvi ja valmisolek asja arutada, siis oleme valmis igakülgselt panustama ja tulema kaasa lahenduste otsimisele,» rääkis Palts.

«See töörühm oli oma tegevusmandaadi ammendanud,» põhjendas siseminister Mart Helme töörühma laialisaatmist Postimehele. Tema sõnul on olukord oluliselt määral muutunud. «Minu poolt on käima lükatud terve hulk ettepanekute väljatöötamisi, mis puudutavad seda, kuidas paremini võtta kontrolli alla renditööjõud, kuidas paremini võtta kontrolli alla nii töö- kui elamislubade taotlemine,» rääkis Helme ja tõi näiteks, et tuleks selgusele jõuda, kui paljud inimesed siin ajutiselt viibivad, aga tegelikult on endale kinnisvara soetanud. «Olen küsimuste ja lahenduse ringi oluliselt laiendanud ja eelnev komisjon ei olnud enam vajalik.»

Tulevikku vaadates tõi Helme välja, et majandus ei ole riigi arengus ainus oluline mõõde. «Peale majandusmõõtme on ka demograafiline mõõde. See, kas Eesti on rahvusriik või ei ole rahvusriik. See, kui suure või väikese protsendi moodustavad eestlased. Need asjad peavad tasakaalus olema,» rääkis Helme.

«Sellest seisukohast lähtudes praegu omandame usinalt kogemusi Põhjamaadest. Kuidas Põhjamaades, kes on võõrtöölisi kasutanud palju kauem, kuidas nad neid kontrolli all hoiavad ja makse kätte saavad ning oleme jõudmas päris huvitavate tulemusteni, mida ette võtta. Arvan, et sügisel hakkame juba astuma samme, et neid ka prakitas kasutada, mitte teoorias targutada,» selgitas Helme.

Ta tõi näiteks, et Põhjamaades on täiesti tavapärane see, et kasutatakse tööle registreerimise kiipkaarte- – hommikul inimene läheb tööle ja registreerib, õhtul naasev ja regsistreerib. «See tähendab seda, et sellises mastaabis musta tööjõudu meil näiteks ehituses enam olla ei saaks,» rääkis Helme tulevikust. Sama probleeb on tema sõnul ka teeninduses. Lisaks pannakse tulevikus suur rõhk eesti keelele, milleks suunatakse täiendavat raha Euroopa fondidest.

«Esimene asi, mis puudutab sisserännet, on see, et peame tegelema illagaalse tööjõuga. Ehk selle tööjõuga, kes ei maksa makse. Et ei oleks majanduses ebaausat,» rääkis majandusminister Taavi Aas valitsuse tulevastest plaanidest.

Kommentaar: kurb ja lühinägelik otsus

Arto Aas, Tööandjate Keskliidu juht

Sisserände töögrupi laialisaatmine on kurb ja lühinägelik otsus. Kolmandatest riikidest pärit tippseptsialistid ja oskustöölised on Eesti majanduse konkurentsivõimele hädavajalikud ja leevendavad rahvastiku vananemisest tulenevat töökäte puudust. Hästi rakendatud välistööjõud annaks ka rahapuuduses riigile rohkelt maksuraha. 

Kolmandik Eesti SKP kasvust tuleb Eesti Panga arvutuste kohaselt juba praegu tänu välismaalastest töötajatele. Seejuures oleme me välismaalastest spetsialistide ja oskustööliste pärast väga tihedas konkurentsis teiste Euroopa riikidega, kus on parem kliima ja palju kõrgemad palgad. 

Loodame, et valitsuses jätkub siiski töö selle nimel, et kolmandatest riikidest pärit töötajate palkamine oleks nii riigile kui ettevõtjatele kiirem ja vähem bürokraatlik.

Probleem jääb

Paltsu hinnangul on võõrtööjõu teema oluline ja paratamatult vajab arutamist, kuidas nii lihttöö, kui oskuseid nõudva töö tegijaid, ka piiri tagant Eestisse kontrollitult tööle saada. «Ja ka nii, et maksud laekuksid Eestisse ning Eesti õiguskorda mittejärgivaid isikuid oleks võimalik probleemideta koju tagasi saata. Selge on see, et ka tööandjad vajavad siia töötajaid ja on mures, et selliseid inimesi ei saa tuua, kellest neile abi oleks. Ka tööandjad ei soovi Eestisse ükskõik keda, rääkimata kriminaalidest või muidu kõrge riskiga isikutest. Soovitakse tuua ikka vaid neid, kellest on kasu,» rääkis Palt.

Ta lisas, et koda on korduvalt pakkunud ühe lahendusena välja sedagi, et riigi silmis usaldusväärsetele ja pikemalt tegutsenud ettevõtjatele, kes on valmis võtma ka vastutuse, võiks näiteks vastu tulla ja lubada kvoodi väliselt töötajaid tuua. «Jällegi küsimus, kas riik usaldab oma tööandjaid või mitte,» ilmestas Palts.

Ta tõi näite, et ka lühiajalise töötamise perioodi pikendamine tänaselt üheksalt kuult pooleteise aastani oleks mõistlik. «See lepiti varem ka töögrupis kokku, kuid ei sobinud poliitikutele,» ütles Palts.

Ta möönis, et mõnedes sektorites ja piirkondades on siiski küsimus ka palgakriteeriumis. «Sektori keskmine tunduks õiglasem kui üldine keskmine, sest kõik teame, et erinevate sektorites on palgad erinevad ning erinevad on palgad ka piirkonniti. Täna otsitakse sellistel puhkudel lahendusi erinevatest renditöö skeemidest, kus me tegelikult alati ei tea, kas palk ja maksud ikka makstakse, ja kui siis kuhu. Eesti firmad on pildil ja teevad ausalt, kuid erinevate välismaiste vahendajate puhul on kontrolli teostada praktiliselt võimatu, sest Schengeni piirides on kõik õiguspärane,» selgitas Palts.

Ta lisas, et juhul kui märksõnad, võõrtööjõud ja välismaalased niivõrd suurt allergilist reaktsiooni tekitavad, siis tuleks ehk kasutada lihtsamat lähenemist – vajame kõiki töötajaid ja maksumaksjaid sõltumata sellest, kus riigis nad täna elavad, kui nad soovivad tööd teha ning aktsepteerivad ja järgivad meie õiguskorda, sest meie riik on väike ja kulud suurenevad ning tööealisi ja tööd teha tahtvaid inimesi jääb järjest vähemaks.

Töörühm loodi 2017. aasta suvel, et kaasata ühiskonna eri osapooli ja valdkonna eksperte sisserände reguleerimisse. Toona seati ülesandeks analüüsida eri võimalusi, kuidas välismaalaste sisseränne toetaks Eesti riigi ja ühiskonna vajadusi. 

Mullu seati ülesandeks kokku panna ettepanekud sisserände regulatsiooni muutmiseks. Tähtaeg ettepanekute valitsusele esitamises seati tänavu 30. juunile.

Eesti Pank teatas eile, et kuna vaba tööjõudu on Eestis vähe, on ettevõtjad värvanud aktiivselt välistööjõudu. Välistöötajate panus eelmise aasta 3,9-protsendilisse majanduskasvu oli hinnanguliselt kuni 1,3 protsenti.

Kõige enam on viimastel aastatel välistöötajaid palgatud ehituses, põllumajanduses ja töötlevas tööstuses. Välistööjõu värbamine on lisaks majanduskasvu võimendamisele aeglustanud palgakasvu. Kiire palgakasv on valmistanud peavalu eksportivatele ettevõtetele, kelle jaoks on välisturgudel konkureerimine muutunud suurte tööjõukulude tõttu raskemaks.

Kommentaarid (24)
Copy
Tagasi üles