Eesti Pank: tänavu võib oodata kiiret majanduskasvu
Oodata on võimast palgakasvu!

Eesti Panga president Madis Müller

FOTO: Erik Tikan

​Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 3,3 ning järgmisel aastal 2,1 protsenti, keskpank kutsub nii riiki kui inimesi üles säästma.

Majanduskasv aeglustub, kuna eksporditurgude seis on varasemast nõrgem ja Eestis napib endiselt tööjõudu, teatas keskpank. Hoolimata aeglasemast majanduskasvust jätkub siiski palgatõus, kuigi edaspidi veidi rahulikumas tempos.

Makse laekub keskpanga prognoosi kohaselt riigile aga tulenevalt palgakasvust ja väikesest tööpuudusest endiselt jõudsalt ning seetõttu peaks eelarve olema ülejäägis, et toetada majandust vajadusel halvematel aegadel.

Majanduse jahenemine jõuab tööturu näitajatesse. Kuna nõudlus ettevõtete toodangu järele kasvab edaspidi nii Eestis kui ka Eesti peamistel eksporditurgudel tagasihoidlikumas tempos, on ettevõtjate soov töötajaid juurde palgata möödunud aastatega võrreldes vähenenud.

Hõivatute hulk jääb senisele tasemele ja palgakasv aeglustub selle aasta 8,1 protsendilt 2021. aastaks 5,2 protsendini. Kuni sissetulekud kasvavad kiiresti, on elanikel otstarbekas jätkata säästmist sarnaselt senisega.

Kuna vaba tööjõudu on Eestis vähe, on ettevõtjad värvanud aktiivselt välistööjõudu. Välistöötajate panus eelmise aasta 3,9-protsendilisse majanduskasvu oli hinnanguliselt kuni 1,3 protsenti. Kõige enam on viimastel aastatel välistöötajaid palgatud ehituses, põllumajanduses ja töötlevas tööstuses.

Välistööjõu värbamine on lisaks majanduskasvu võimendamisele aeglustanud palgakasvu. Kiire palgakasv on valmistanud peavalu eksportivatele ettevõtetele, kelle jaoks on välisturgudel konkureerimine muutunud suurte tööjõukulude tõttu raskemaks.

Hinnatõus Eestis aeglustub eelmise aasta 3,4 protsendilt 2021. aastaks 2,1 protsendini. Hinnakasvu tõukab tagant peamiselt tööjõukulude suurenemine, samas kui energiahindade langus ja alkoholiaktsiisi mõju vähenemine lasevad inflatsioonil aeglustuda.

Kuna Eesti majanduses on jätkuvalt head ajad, laekub järgmistel aastatel maksutulusid rohkem kui tavaoludes. Praegu on tavaoludega võrreldes tööpuudus erakordselt väike ja palgakasv sellest tulenevalt väga kiire.

Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata jääb tööpuudus ka lähiaastatel väga madalaks ja ka töötajaid on rohkem kui iial varem. Inimestel on seetõttu rohkem julgust tarbida, mis paisutab riigi maksutulud ajutiselt suuremaks. Seda arvestades oleks valitsusel järgmistel aastatel kohane teha ülejäägiga eelarveid. Järgmiste aastate ülejäägis eelarve ei tähendaks kulude kärpimist, vaid seda, et kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud.

Keskpank kutsub üles vastutustundlikule eelarvepoliitikale, mis pehmendaks majandusraskuste ajal tööpuuduse tõusu ja tagaks Eesti inimeste sissetulekute stabiilsema kasvu. Kui praegusel heal ajal teha eelarvepuudujäägi arvel lisakulutusi, annab valitsus hoogu juurde hinnakasvule ja suurendab ettevõtete soovi välistööjõudu palgata, märkis Eesti Pank. Majanduskasv aga aeglustuks konkurentsivõime vähenemise tõttu, mis annaks löögi inimeste sissetulekute kasvule.

Tagasi üles