Video: Hando Sutter: meil on vaja lahendust turumoonutuste vastu

Eesti Energia juht Hando Sutter ütles, et ettevõtte olukorra parandamiseks tuleb leida lahendus, kuidas turule ei pääseks Vene fossiilne elekter, mis ei maksa CO2 kvoote.

Kohtute täna (teisipäeval - toim) ametiühingute juhtidega. Mis sõnumiga neile vastu lähete?

Kohtun ametiühingutega iga kord, kui ma Auveres olen. Seekord võtan ministri ka kaasa. Eks me oleme teinud valitsusega koostööd, et tänast olukorda lahendada ja võimalikke variante läbi kaaluda. Üritame ametiühingutele info edasi anda ja olla võimalikult läbipaistvad.

Mis on need laual olevad variandid, mis lahendaksid tööjõukriisi lühiajaliselt?

Kõigepealt tuleb selgeks teha, kui palju on meil varustuskindluse tagamiseks vaja Narva elektrijaamade tootmist. Ma olen ministrilt kuulnud, et kindlasti on Narva jaamasid vaja. Teine, mis aitaks meid, oleks lahendus, kuidas seista turumoonutuste vastu. Ka siin on mõtted olemas.

Turumoonutuste all mõtlete Vene elektrit?

Ükskõik, mis elekter turul on, peaks olema siin samadel alustel. Meil peaksid olema võrdsed võimalused siin turul konkureerida. Need võimalused tuleb luua.

Vene elektri osakaalu kohta on kuulda väga erinevat infot. Üks ütleb, et osakaal on 3%, teine 13% kolmas 20%. Miks on tekkinud selline segadus osakaalu osas?

Sellel aastal hindame, et Venemaalt tuleb sisse 20 teravatt-tundi elektrit. See on umbes 2,5 korda nii palju, kui Eesti aastas elektrit tarbib. Kui me võrdleme seda Soome või kogu Balti turuga, siis ongi erinev tulemus. Oluline on see, et sisse tulev elekter toimiks samadel alustel.

Kui suur on tõenäosus, et Leedu on nõus Vene elektri piiramisega?

Leedu riik on vastu võtnud seaduse, et kui Valgevene paneb käima oma tuumajaama, siis Leedu sulgeb Vene elektrile ligipääsu Valgevenest. See on seadusega kirjas.

Praeguseks on öeldud, et sundpuhkusele saadetakse 1300 inimest ja koondatud 450 töötajat. Kas koondatuid on juurde tulnud?

Kõigepealt on suvi ees ja inimesed saavad oma korralised puhkused ära puhata. Võib-olla peame neid puhkuseid pikendama, seda siis erakorraliselt ja osalise tööajaga. Sügiseks ehk septembriks on selge, kas peaksime veel koondama.

Mis võiks olla pikem lahendus või alternatiiv põlevkivielektrile?

See on paigas Eesti energia arengukavaga. Saada 2030. aastaks 50% elektrist taastuvatest allikatest ja Eesti Energia on võtnud eesmärgiks jõuda 50% peale 2023. aastaks. Selleks, et seda saavutada ilma täiendava dotatsioonita, on oluline, et turul oleks aus konkurents. Euroopa Liidu CO2 hind annab võimaluse investeerida tuuleparkidesse, ilma et tarbija peaks sellele peale maksma, aga kui selle asemel tuleb turule fossiilne Vene elekter, siis see pole võimalik. Eesmärk on liikuda taastuvenergia poole, nagu on seatud.

Tagasi üles