Eesti riik müüs esmakordselt 200 miljoni eest lühiajalisi võlakirju
Eestile makstakse peale!

Eurod.

FOTO: Leonhard Foeger / Reuters/Scanpix

Riigikassa müüs rahavoo juhtimiseks esmaspäeval korraldatud oksjonil 200 miljoni euro väärtuses lühiajalisi võlakirju, mille tootlus on negatiivne, teatas rahandusministeerium. 

Negatiivne tootlus tähendab seda, et võlakirjade ostja maksab riigikassale intressi.

Võlakirjaoksjonil osales neli panka: LHV, Luminor, SEB ja Swedbank. Oksjonil võidab õiguse võlakirju osta pakkuja, kes pakub riigikassale kõige soodsamat intressimäära.

Oksjoni tulemusel emiteeris riigikassa 100 miljoni euro väärtuses kuuekuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,063 protsenti, ning samuti 100 miljoni euro väärtuses 12-kuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,19 protsenti.

Võlakirjad registreeritakse Nasdaq CSD SE Eesti depositooriumis.

Rahandusminister kinnitas raamistiku lühiajaliste võlainstrumentide kasutamiseks tänavu aprillis. See võimaldab riigikassal kasutada vajadusel rahavoo juhtimiseks kuni üheaastase tähtajaga võlakirju.

Lühiajalised võlakirjad on täiendav instrument rahavoo juhtimiseks, mille kasutamine on riigile soodsam kui pankadega sõlmitavad valmisolekulaenude lepingud.

Riigikassa kuine rahavoog kõigub mitmesaja miljoni euro ulatuses: suur osa makseid tehakse kuu alguses, kuid suur osa tulusid laekub kuu lõpul. Lisaks sellele peab riigikassa tagama erakorraliste sündmuste puhuks vajaliku likviidsuse, mis on määratud likviidsuse sihttasemega.

Varem on riigikassa sõlminud valmisolekulaene pankadega, mille eest tuleb maksta tasu. Lühiajaliste võlakirjade raamdokumendiga seevastu jooksvaid kulusid ei kaasne.   

Lühiajaliste võlakirjade raamdokument on kehtestatud enamikus maailma riikides ning on rahavoo juhtimise põhiinstrument, sest tagab suurima investorite ringi. Samuti on võimalik nii valida laenumaht ja tagasimaksmise tähtaeg vastavalt vajadusele.

Riigi eelmine võlakirjaemissioon oli 2002. aasta juunis, mil riik emiteeris välisturgudel 100 miljoni väärtuses võlakirju. Võlakirjade lunastamistähtaeg oli viis aastat ja kupongiintress viis protsenti. Laenu eesmärgiks oli 13 olemasoleva laenu refinantseerimine, osta kaugseire radarisüsteem 15,3 miljoni euro eest, soetada 3,2 miljoni euro eest politsei monitooringukeskus ning osta ja ehitada 8,3 miljonit eurot maksvad mereseireradarid ja radaripositsioonid.

Emissoon märgiti 2,7 kordselt üle ning hinnaks kujunes 99,18 protsenti emissiooni mahust, mis tähendas, et väärtpaberi tootluseks kujunes selle hinna alusel 5,19 protsenti aastast. Võlakirjad noteeriti Londoni börsil. Reitinguagentuur Standard & Poor’s andis võlakirjale reitingu A-.

Esimest korda emiteeris riik võlakirju 1993. aastal 19,2 miljonit euro ulatuses seoses Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga ühendamise ja rekapitaliseerimise vajadusega. Need võlakirjad maksti tagasi aastaks 2004.

Tallinna börsil olid noteeritud ka Hüvitusfondi erineva seeria võlakirjad, mis ei olnud küll riigivõlakirjad, aga riigiga seotud võlakirjad.

Samamoodi poolriiklikeks võlakirjadeks võime nimetada erinevatel aegadel emiteeritud rigile kuuluvate ettevõtete Eesti Posti, Eesti Telekomi, Tallinna Sadama, Eesti Energia ja Eleringi võlakirju. Kaks viimast olid samuti noteeritud Londoni börsil.

Eesti Energia ja Eleringi võlakirjad kvalifitseerusid ka (mitte küll kohe) väärtpaberiks, mida Euroopa Keskpank (EKP) hakkas võlakirjaostuprogrammi, mida nimetatakse ka rahatrükiks, raames ostma. Esialgu ostis EKP nimel Eleringi aktsiaid Eesti Pank. Hiljem hakati ostma ka Eesti Energia võlakirju, aga neid ostis juba Soome Pank.

Tagasi üles