Börsijuhi soovitus: minge ajalukku valitsusena, kes tõi riigivõlakirjad turule

Tallinna börsi juht Kaarel Ots.

FOTO: Eero Vabamägi

Nasdaq Tallinna juht Kaarel Ots rääkis, et teise pensionisamba lammutamisega peaks riik looma instrumendid, kuhu inimesed saaksid raha investeerida. Selle asemel, et rääkida kinnisvara soetamisest või lastesse panustamisest, võiks turule tuua hoopis riigivõlakirjad.

Eile teatas Coop Pank plaanist tulla orienteeruvalt kuue kuu jooksul börsile. Uudist tervitasid nii investorid kui ka Tallinna börsi juht. Ots lisas, et alati võiks olukord börsil muidugi parem olla, aga vaadates viimast 2–3 aastat, siis pole sellise tempoga kunagi ettevõtteid börsile tulnud.

Samas lisas ta, et turul on puudus riiklikest instrumentidest. «Kui vaadata viimaseid arenguid, siis on karjuv vajadus teha rohkem riigiettevõtete IPOsid. Enefit Greeni avalik pakkumine on juba olemas koalitsioonilepingus, mis võib pakkuda huvi ka välismaistele institutsionaalsetele investoritele, aga peale selle on riigi hoog vaibunud,» ütles Ots.

Karjuv vajadus tuleb nimelt koalitsiooni plaanist reformida teist pensionisammast ja muuta see vabatahtlikuks. «Jutt käib 700 000 säästjast. Põhiline teise samba lammutajate argument on see, et inimene oskab ise paremini säästa. Ma olen küll irooniline, aga kust tuleb see optimism, et inimene oskab ise paremini? Meil on täna rohkem jaeinvestoreid kui kunagi varem Eestis, aga neid on ligikaudu 30 000. Kui panna see number 700 000 kõrvale, siis ma olen väga kahtlev. Käärid kahe arvu vahel on liiga suured,» ütles Ots.

Olukorra parandamiseks peaks riik pakkuma Otsa sõnul instrumente, et inimeste finantskirjaoskus paraneks. Näidet võib otsida Tallinna Sadama IPO-lt, kus jaeinvestorite arv kasvas jõudsalt ja mida nimetati rahvaaktsiaks. Ots toob välja paradoksi, et riik annab inimestele raha kätte, et nad hoolitseksid ise oma vanaduspõlve eest, aga samas ei looda võimalusi, kuhu inimesed saaksid raha paigutada.

«Ma ootaks riigilt kindaid sõnumeid ja aktiivsust,» ütles ta. Näitena toob Ots välja riigivõlakirjad. «Meil võib vabaneda paar miljardit eurot teisest sambast. Miks ei võiks teha mõnisada miljonit riigi võlakirju Eesti inimestele? Ja leppidagi kokku, et Eesti inimene saaks raha koguda pensioniks. Puusalt tulistan, et võiks tuua turule 50-aastase võlakirja ja pakkuda paremat intressi. Kui me ühe käega ütleme, et investeeringuid ja kasvu ei ole, siis võiks riik seda ise pakkuda,» ütles Ots.

Muud ettevõtted nagu Coop Pank on Otsa sõnul küll börsile boonus, kuid need ei hakka kunagi mahu ja turvalisuse osas võistlema riiklike instrumentidega. «Kui lugeda väliskirjandust või kuulata majandusanalüütikuid, kes räägivad, et raha trükitakse, aga kasvu ei tule, siis on selge, et innovatsiooniks peaks riik panustama. Vahel tundub, et rahastusskeemid on liiga keerulised ja selle asemel räägitakse, et tõstame raha ümber, aga probleem ei lähe ise ära,» ütles Ots.

Vahel tundub, et rahastusskeemid on liiga keerulised ja selle asemel räägitakse, et tõstame raha ümber,

Võlakirjade küsimus hakkab Otsa sõnul juba habemega naljaks muutuma. «Me juba magamise maha aja, mil võlakirjad olid negatiivse intressimääraga. Ma ei ütle, et neid peaks tegema Eesti inimestele, aga oleks võinud kaasata raha negatiivse intressiga. See, et ei oska midagi selle rahaga teha, on koomiline?! Nüüd hakkame pensionisammast reformima, aga tehke siis uks lahti ja minge ajalukku valitsusena, kes tegi riigivõlakirju ja suunas neid kokkulepitud mahus oma kodanikele,» põrutas Ots.

Ta lisas, et võlakirjad ei ole ainus instrument, mis toob õnne õuele, aga see näitaks, et inimesed ja ettevõtted ei pea üksi rabelema, vaid ka riik mõtleb lahenduste peale. «Erasektor jääb alati vedavaks, aga kui me mõtleme, kuidas me saaksime investeerimist ja finantskirjaoskust võimalikult paljude inimesteni, siis seda saab teha ainult riik. Mida rohkem meil on finantsiliselt kindlustatud inimesi, seda parem riik meil on,» ütles ta.

Praeguseks on selge, et koalitsioon ei peata teise samba reformimise plaani. «Eeldusega, et inimesed ise panevad raha kuhugi, kaasnevad märkimisväärsed riskid. Ette ei ole neid samme mõeldud, aga nüüd võiks vähemalt tagantjärele mõelda, kuidas see raha võiks kuhugi jõuda. Me ei eelda, et 700 000 inimest hakkavad aktsiainvestoriks, aga võlakirjad on nii paljudes riikides läbi proovitud. Oleks kahetsusväärne, kui seda nüüd isegi ei proovita,» sõnas Ots.

Pensionireformi plaani välja käinud Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on rääkinud, et investeerima peaks kinnisvarasse ja lastesse. «Kõik on õige, nimekirjast on veel puudu kaunid kunstid ja kuld. Me räägime tuhandetest eurodest, mis on teise sambasse kogutud. See summa, mis vabaneb kuus, on paarkümmend-kolmkümmend eurot. Selle eest sa ei osta kinnisvara. Siin võiks olla riigi sidusus, kus kodanik saab olla osa riigist, kui ta laenab riigile raha,» ütles Ots.

Tagasi üles