Nordea ja LHV keskpangalt rahalaenamise võimalust ei kommenteeri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB ja Swedbank väidavad kindlalt, et neil pole vajadust keskpanga rahapüti juurde minna ning laenu saavad kõik, kelle ideed rahastamist väärt. Nordea ja LHV aga keskpanga laenurahaküsimust ei kommenteeri.
Selleks, et toetada finantssektori likviidsust ja euro rahaturgu saavad pangad Euroopa Keskpangast, Eesti puhul Eesti Pangast, soodsalt raha laenata. Täna on laenuprotsendiks 1 protsenti, kui muutub aga Euroopa Keskpanga keskmine peamise refinantseerimise määr, muutub ka intress.
«Likviidsuspuhvrit on loodud, pankadel on võimalus positiivselt sekkuda, kui see tahe on olemas. Eesti Pank pakub siin tegutsevatele pankadele rahapoliitilist laenu intressimääraga 1 protsent ja ka see pakkumine on piiramatu. Kui keegi räägib, et ei saa finantseerida, et ei ole võimalik toetada, siis see ei ole tõsi, tulge Eesti Panka,» rääkis Eesti Panga president Andres Lipstok.
«Nordea enda tehinguid rahaturul ei saa turutundliku informatsiooni tõttu kommenteerida. Rahaturu tehinguid tehakse pidevalt ning siin ei ole midagi erakorralist,» kommenteeris Nordea jaepanga juht Olavi Pakkonen võimalust, et ka Nordea võiks soodsast laenu kasutada.
«Paraku nii detailselt me igapäevaseid finantseerimisküsimusi kommenteerida ei soovi,» nentis LHV Investeerimispanganduse juht Erki Kert.
Pakkoneni sõnutsi ei ole Eestis tegutsevatel pankadel likviidsusega probleeme. Euroopa Keskpanga täiendavad likviidsusmeetmed on aga igati tervitatavad ning toovad kasu kõikidele turuosalistele, nii neile, kes tehingutes osalevad ja ka neile, kes mitte.
«Keskpank pakub täna piiramatus mahus raha lühiajaliselt, ning lisaks aitab pankasid ka pikaajalise tähtajaga finantseerimisel. Keskpanga peamine roll kriisi olukorras ongi likviidsuse tagamine. Keskpanga meetmed on jõulised ja kahtlemata vähendavad pingeid rahaturul,» nentis ta.
Pakkoneni sõnul sõltub laenuturg täna peamiselt nõudlusest. «Mida rohkem on häid projekte, seda rohkem saab olema ka laene.»
Kerdi kinnitusel on aga ka pangad muutud ettevõtetele laenu andes ettevaatlikumaks.
«Tõsi on, et viimasel paaril aastal on ettevõtted olnud investeeringute tegemiselt keskmisest ettevaatlikumad ning eelmise kriisi kogemused on veel paljudel meeles. Samuti tuleb tõdeda, et ka pangad on muutunud ettevaatlikumaks ning laenuotsustes ollakse konservatiivsemad,» rääkis ta ja tõi välja, et ettevõtetele antud laenude maht on Eesti Panga statistika kohaselt alates 2008. aasta teisest poolest järjekindlalt vähenenud ning tänaseks on ettevõtete laenude jääk juba ligi 20 protsenti tipu tasemetest madalamal.
«Samas ei saa kindlasti öelda, et ettevõtetel laenude võtmise vastu huvi ei oleks. Tugevaid ettevõtteid, kellele ollakse nõus laenu andma ning kelle pärast pangad konkureerivad ja tahavad teha häid pakkumisi, leidub turul endiselt,» rääkis Kert.