Nelja kuuga tasuti makse ligi 30 protsenti aastaks kavandatust

Aprillis sai riik maksutulu 4,8 protsenti vähem kui mullu samal kuul.

FOTO: Toomas Huik

Aprillis tasuti maksu- ja tolliametile 597,6 miljonit eurot maksutulu ja aasta esimese nelja kuuga 2,3 miljardit eurot, edastas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.

Aprillis sai riik maksutulu 4,8 protsenti vähem kui mullu samal kuul ja seda eelkõige kahel põhjusel.

Kütuseaktsiisi tasuti aprillis vähem, kuna müüdi ära enamik märtsis varutud kütusest ning kütuse soetus oli väike.

Varumise ja sellega koos aktsiisi varasema tasumise põhjustas aprillist bensiinile biolisandinõude kehtestamine ja diislikütuse biolisandinõude suurendamine.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on madalseisus, sest aprillis vähenes erasektorilt laekunud dividendide tulumaksu summa võrreldes eelmise aastaga 60 miljoni euro võrra, mis tulenes eelkõige ühe panga kasumijaotamise nihkumisest ühe kuu võrra edasi. Tulumaksu laekumist vähendab niinimetatud regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti), krediidiasutuste õigus arvata tulumaksust maha eelmisel aastal tasutud avansiline tulumaks.

Aasta esimeste kuude alkoholiaktsiisi tulu on võrreldes eelmise aastaga suurem, kuna võrdlus on 2018. aasta madala baasiga, mis tekkis veebruari aktsiisitõusust tingitud varumise järel.

Kui aprillis kasvas keskmine palk maksu- ja tolliameti andmete alusel 9,2 protsenti ja see on olnud kiire kasvuga ka viimases kvartalis, siis käesoleva aasta algul on tarbimisjulgus olnud suhteliselt väike. Siiski on viimastel kuudel paranemise märke. Seega on tarbijate säästmise tase endiselt kõrge, sealjuures suudab Eesti töötaja praegu säästa sama protsendi oma palgast, kui seda tehakse Lääne-Euroopas keskmiselt.

Hoolimata juba aasta aega nõrgenevast majanduskonjunktuurist on Eesti tähtsamate kaubanduspartnerite majanduse kasv aeglustunud vaid veidi ja Eesti majanduskasv on viimased neli kvartalit koguni kiirenenud, jõudes käesoleva aasta esimeses kvartalis 4,5 protsendini (8,4 protsenti jooksevhindades).

Esimese kvartali majanduskasv oli laiapõhjaline, kuid varem majanduse kasvu toetanud ehitussektori panus oli nullilähedane.

Palgatulu kasv püsis kiire (10 protsenti), kuid eratarbimine aeglustus sellest hoolimata aasta alguses oluliselt, mida võib osaliselt seletada lihavõttepühade nihkumisega aprillikuusse. Inimeste konservatiivne tarbimiskäitumine püsib ning selle kasv jääb sissetulekute kasvule selgelt alla.

Käibemaksu tasumise trend on ülespoole aprilli (aga ka märtsi) kiirenenud kasvu toel. 2018. aasta teisest poolest alanud kasvu pidurdumise suundumus püsis veebruarini. Tulu aluseks olnud maksustatav käive kasvas aprillis võrreldes eelneva aastaga kuus protsenti. (VT)

Tagasi üles