Nii eksport kui import kasvas aprillis aastaga neli protsenti

Eksport ja import langevad Foto: Constantin Stanciu / PantherMedia / Constantin Stanciu

Statistikaameti andmetel suurenes nii kaupade eksport kui ka import 2019. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga neli protsenti, aasta algusest on eksport ja import võrreldes eelmise aasta sama kuuga olnud kasvutrendis.

Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest, teatas statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 156 miljonit eurot, mis oli 11 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta samal ajal.

Aprillis oli kaupade ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome, mis andis 16 protsenti kogu kaupade ekspordist, järgnesid Rootsi 10 protsendi ja Läti 9 protsendiga. Eksport suurenes enim Hollandisse – 24 miljonit eurot –, Ameerika Ühendriikidesse – 23 miljonit eurot – ja Austraaliasse – 15 miljonit eurot. Hollandisse suurenes enim mineraalsete toodete ehk raske kütteõli ja põlevkivikütteõli, Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmete, täpsemalt kommunikatsiooniseadmete ja Austraaliasse mineraalsete toodete ehk mootorikütuse eksport.

Enim kahanes eksport Kanadasse ja Norra, mõlemasse vähenes see 11 miljonit eurot. Norra veeti vähem mitmesuguseid tööstustooteid – kokkupandavad puitehitised – ja Kanadasse elektriseadmeid, täpsemalt kommunikatsiooniseadmeid.

Kaupadest eksporditi aprillis kõige rohkem elektriseadmeid, mis andis 15 protsenti kogu kaupade ekspordist, järgnesid mineraalsed tooted 13 protsendi ning puit ja puittooted 11 protsendiga. Ekspordi kasvu mõjutas enim transpordivahendite – 14 miljonit eurot –, põllumajandussaaduste ja toidukaupade – 13 miljonit eurot – ning elektriseadmete – 7 miljonit eurot – väljaveo suurenemine. Enim kahanes mitmesuguste tööstustoodete – 9 miljonit eurot – väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 72 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu ja re-eksport suurenesid eelmise aasta aprilliga võrreldes mõlemad 4 protsenti. Enim suurenes Eesti päritolu elektriseadmete ehk kommunikatsiooniseadmete ning mehaaniliste masinate – seadmed pinnase töötlemiseks – väljavedu, samas vähenes mitmesuguste tööstustoodete – kokkupandavad puitehitised – eksport.

Aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest, Rootsist ning Saksamaalt, kõigi osatähtsus moodustas kogu impordist 11 protsenti. Kõige rohkem suurenes import Rootsist, kus see tõusis 45 miljonit eurot, kust suurenes enim elektriseadmete ja transpordivahendite sissevedu.

Import vähenes kõige enam Soomest, 34 miljonit eurot, mida põhjustas mineraalsete toodete – mootorikütus, raske kütteõli – sisseveo vähenemine poole võrra.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mis andis 13 protsenti kogu kaupade impordist, järgnesid transpordivahendid 12 protsendiga ning mineraalsed tooted ja mehaanilised seadmed mõlemad 11 protsendiga. Kõige enam suurenes transpordivahendite – 17 miljonit eurot – ning vähenes mineraalsete toodete – 20 miljonit eurot – sissevedu.

Võrreldes 2018. aasta sama kuuga vähenes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 1 protsendi ja impordi mahuindeks 4 protsenti.