Tsukuba on suhteliselt moodne, kuid üllatavalt inimtühi linn, kus haljasaladega ääristatud laiadel tänavatel liiguvad vaid üksikud inimesed. Jaapani linnade tüüpilist rahvastikutihedust arvestades tundub see harjumatu. Minu ümber kerkivad võimsad korterelamute kompleksid, konverentsikeskused, büroohooned ja hotellid, kuid siin pole elu – justkui oleks tegu mõne Hiina makettlinnaga. Tänaval ei hakka silma ka tüüpilisi Jaapani nuudliputkasid, väikseid paberlaternatega izakaya-kõrtse, pachinko-kasiinosid, templeid ega pühamuid. Selles linnas puudub Jaapani vaim.