Ettevaatust: kiiret rikastumist lubanud kelmid petsid pensionärilt välja 1400 eurot
Kaks kuud tagasi kaotas teine ohver üle 20 000 euro

Töötu programmeerija

FOTO: Sander Ilvest / Postimees/Scanpix

Eile pöördus politsei poole eakas Kohtla-Järve elanik, kellelt peteti investeeringu ettekäändel välja 1400 eurot. Saranane juhtum leidsis aset ka kaks kuud tagasi, mil ohvrilt peteti välja üle 20 000 euro.

67-aastasele naisele helistati alguses mobiiltelefonile Taani ja Leedu suunakoodiga numbritelt ning hiljem suunati vestlus Skype'i.

Jõhvi politseijaoskonna juhtivuurija Tarmo Kütt rääkis, et maisega vestlesid venekeelsed mehed, kes jätsid viisaka ja soliidse mulje. Ohvrile loodi ettekujutus heast tuluteenimise võimalusest kauplemisplatvormi kaudu, kuhu investeeritud raha saab hiljem kasumiga tagasi. «Kuna kannatanul ei ole laialdasi teadmisi IT-valdkonnast, tegutses naine talle helistanud meeste suuniste järgi. Naise suureks üllatuseks selgus, et tema arveldusarvalt kadus 1400 eurot,» ütles Kütt.

Kütt paneb kõigile investeerimishuvilistele südamele, et iga pakkumist hoolega kaalutaks ning infot kauplejate ja skeemide kohta otsingumootoritest kontrollitaks. «Kui teile pakutakse võimalust investeerida või börsil kaubelda, siis tuleb selleks kontrolliks aega võtta ning mitte kohe nõusse jääda. Rääkige sellisest pakkumisest oma lähedastele või sõpradele, helistage oma kodupanka või konsulteerige muu usaldusväärse Eestis tegutseva finantsasutusega,» juhendas ta.

Kütt palus, et nooremad inimested sellistest petuskeemidest ja riskidest ka oma eakamatele sugulastele ja tuttavatele räägiksid, kuigi selliste kelmuste ohvriks on langenud ka nooremad ja keskealised inimesed.

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari Luuk selgitas, et praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus pärast esimesi ülekandeid helistavad kelmid kannatanule tagasi, pakuvad veel paremat tootlust või hoopis võimalust oma raha tagasi saada, kuid tingimusega, et kannatanu kannab veel lisaraha.

«Loomulikult jääb kannatanu kogu «investeeritud» rahast lõpuks ilma. Ette on tulnud ka juhuseid, kus pakutakse abi veebiplatvormile registreerimiseks. Selleks soovitakse saada kaugligipääsu kannatanu arvutile, paludes alla laadida vastav arvutiprogramm. Tegelikuks eesmärgiks on aga pääseda ligi kannatanu pangakontole, millelt siis konto omaniku teadmata veel raha üle kanda,» rääkis ta.

Luuk tõi näiteks juhtumid, kus kannatanu isikuandmete abi võetakse kannatanu nimel ka laenu, raha kantakse aga kohe kelmide kontrolli all olevatele kontodele.

Ringkonnaprokurör toonitab, et igasugustesse telefoni teel pakutavatesse investeerimisvõimalusse tasub suhtuda ülimalt ettevaatlikult. «Kõige lihtsam ja ka toimivam nõuanne inimesele, kellele selline pakkumine tuleb, on see, et kui sa ei saa kogu süsteemist aru, ära investeeri. Endalt võibki kontrollküsimusena küsida, kas ma saan aru, mida minu rahaga tehakse ja kes sellega toimetab,» sõnas Luuk.

Ka soovitas ta alati eelnevalt uurida pakkujate tausta internetist. «Igasugune info avalikus veebis, et tegemist võib olla pettusega, on selge ohumärk,» lisas Luuk.

Kolmapäevase juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust arvutikelmust käsitlevat paragrahvi järgi. Menetlust viib läbi Jõhvi politseijaoskond ja menetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur.

Sarnane juhtum toimus Ida prefektuuris ka aprilli lõpus, kui Kohtla-Järve elanikule pakuti võimalust börsil investeerida ning ta kaotas üle kantud 6100 eurot. Samuti paluti ohvril saata oma isiklikud andmed, sealhulgas koopiad dokumentidest ja pangakaardi andmed. Seejärel nõuti mehelt veel raha, mille maksmisest ta keeldus. 23. aprillil avastas mees, et tema arveldusarvelt oli kadunud veel 15 850 eurot.

Tagasi üles