Hansson: Euroala kriis pole veel läbi

Ardo Hansson.

FOTO: Mihkel Maripuu / POSTIMEESM/SCANPIX BALTICS

Neljapäeval viimast päeva ametis olnud Eesti Panga ekspresident Ardo Hansson ütles Postimehele antud pikas usutluses, et tema arvates ei ole euroala kriis veel läbi.

Usutlus Hanssoniga ilmus reedeses Postimehes, aga tema hinnang euroala kriisi lahendamise kohta reedesse lehte ei mahtunud. Ülejäänud intervjuud saate lugeda siit.

Kui nüüd takkajärele tark olla, milliseks hindate EKP poliitikat võlakriisi lahendamisel?

Seda peavad ütlema ajaloolased. Kui me oleksime tänaseks läbi teinud kogu tsükli ja jõudnud tagasi normaalsesse olukorda, alles siis võiks hinnata, kuidas me toime tulime. Aga näiteks rahapoliitikat pole me veel normaliseerunud – meil on endiselt negatiivsed intressimäärad, uusi netovaraostusid küll me tee, aga kui võlakirjade tähtajad kukuvad, reinvesteerime need summad. Nii, et meil on normaalsusesse jõudmisel veel pikk tee minna. Arvan, et niikaua kui sinna ei ole jõutud, ei ole isegi võimalik korralikku hinnangut anda.

On ka tähtis, mis oleks juhtunud kui selliseid samme poleks astutud. Ilmselt üks inimene arvab ühtemoodi, teine aga teistmoodi. Aga või arvata, et majandus on niipalju paremas olukorras, kui ta tol aja oli.

Seni on asi üsna hästi välja tulnud. Elame - näeme, kuidas lõppfaas saab veel olema.

Ühesõnaga, euroala kriis ei ole veel läbi?

Ei ole läbi. See ei ole küll kriis, aga keskpanga seisukohast tahaks olla olukorras, kus ollakse mittetraditsioonilistest meetmetest loobutud ja ollakse normaalses olukorras, kus tõstetakse või alandatakse intressimäära. Aga sinna on veel päris pikk tee minna. Isegi praegune indikatsioon ütleb, et praegused intressitasemed jäävad ilmselt aasta lõpuni (EKP nõukogu  teatas neljapäeval, et praegused intressitasemed jäävad kuni järgmise aasta suveni – T.O.), mis on päris pikk aeg, aga turud arvavad, et see võib veel kauemgi kesta.

Arvan, et Kreeka probleem lahendati küllaltki hästi, aga ka see ei ole lõppenud. Võlg on suur ja jätkusuutlikkuse teema on üleval. Arvan, et on isegi vale ühes või teises suunas hinnangut anda ja  keset võistlust hakata kuulutama, kes on võitnud ja kes kaotanud.

Kuna meetmed olid pretsedenditud, siis kõikide nende mõjusid mõista on veel vara. Väga halvad stsenaariumid on ära hoitud, ma arvan et see on iseenesest mingi väärtus.

Mõned ütlevad, et püssirohi on suuremalt osalt ära kaotatud ja kui uueks kriisiks läheb, pole enam vahendeid  sellega toimetulekuks.

Kindlasti. Mida rohkem laskemoona oled ära kasutanud, seda vähem järele jääb. Võimalik, et laskemoonapuhvreid saab natukene taastada, aga võib olla pole me  ka kõike variante veel ära kasutanud. Aga millised meetmed täpselt võivad olla, kui tekib vajadus, selle üle on natuke raske spekuleerida.

Arvan, et päris otsas need kindlasti ei ole.

Tagasi üles