Eesti Energia juhatuse liige: kui olukord ei muutu, kaotab aasta lõpuks töö 1000 inimest

Tallinn 18.02.2019 Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. Raine Pajo, Member of the Management Board, Energy Production FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES FOTO: Sander Ilvest

FOTO: Sander Ilvest

Eesti Energia suurenergeetika eest vastutav juhatuse liige Raine Pajo ütles, et kui olukord turul ei parane, siis võib töö kaotanud inimeste arv kasvada aasta lõpuks tuhandeni.  

Eesti Energia teatas, et saadab 1300 töötajat sundpuhkusele. Pajo selgitas, et aasta alguses oli ettevõtte plaan, et kolm vanemat energiaplokki suletakse, sest nende tööaeg on piiratud ja nad pole konkurentsivõimelised. Seoses sellega teatati, et personali vähendatakse ligikaudu 150 inimese võrra. 

«Nüüd on viis kuud möödas ja oleme näinud, et turuolukord on halvenenud,» ütles Pajo. Põhjuseid on kaks  – CO2 hind on jätkuvalt väga kõrge, ligikaudu 25–26 eurot tonni kohta ning Venemaalt tulnud elektri kogused on suurenenud. «Venemaa ei maksa CO2 kvooti ega kauple seega samadel turutingimustel mis meie. Me ei suuda nendega konkureerida,» ütles Pajo.

Ta lisas, et kuna turutingimused ei ole aasta algusega paranenud, siis on Eesti Energia sunnitud oma tootmist rohkem alla võtma, kui algselt planeeritud. «Inimesed, kes töötavad põlevkivienergia sektoris, on alates aprillist kasutanud ära oma puhkused, aga puhkused saavad juunis-juulis läbi ja alates augustist oleme sunnitud kasutama sundpuhkust,» selgitas ta.

Aasta algusest on kaotanud töö ligi 450 inimest

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on öelnud, et koondamisele võib minna ligikaudu 1000 töötajat. Aasta esimese viie kuu jooksul on Eesti Energia vähendanud töötajate arvu 450 võrra. «Need kõik ei ole koondamised, ligi pooled on tähtajalised lepingud, mis on lõppenud. Samas kui olukord paremaks ei lähe, siis võib olla tõesti peame personali vähendama veel sama palju. Need otsused tuleb teha septembris,» lisas Pajo.

Mis juhtub, kui turuolukord ei muutu ehk Vene elektri sissevool ei vähene ning CO2 hind ei lange? «Seda on raske öelda. Liigume samm haaval, aga olukord on keeruline. Septembris teeme järgmised otsused. Kui olukord ei muutu, siis tuleb tõenäoliselt vähendada töötajate arvu sama palju kui esimese viie kuu jooksul. Ehk kokku ligikaudu 1000 töötajat,» ütles Pajo.

Samas on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar öelnud, et Vene elekter mõjutab küll turgu, kuid põlevkivist toodetud elektri konkurentsivõime on vaatamata sellele madal. «Me vaatasime, et esimese kvartaliga oli Vene elektri maht kasvanud poolteist korda. Samuti on CO2 kvoot oluliselt kallimaks läinud. Kahjuks põlevkivielekter sellist turuolukorda välja ei kannata. Küll aga õli ja taastuvenergia tootmine, mida me tahame ka arendada,» ütles Pajo.

CO2 hinnatõus tuleneb Euroopa Liidu eesmärgist vähendada fossiilseid kütuseid. Selle üle, kas hind võib langeda, on Pajo sõnul raske spekuleerida. «Ma arvan, et väga vähesed arvasid, et hind nii pikalt ja nii kõrgeks tõuseb. Paar aastat tagasi oli hind 5 eurot tonni kohta, aga selge on see, et Euroopa Liidu poliitika on selline,» ütles ta.

Pikaajalise lahendusena näeb Pajo õlitootmise suurenemist, kuid lühiajalise lahendusega on kiire. «Riigi esindajatega on konsultatsioonid käimas, et otsida variante, kuidas olukorda parandada. Pikaajaline lahendus on see, et me ehitame juurde õlitehaseid. Selle aasta jooksul on plaanis võtta vastu uue õlitehase investeeringu otsus. See toob juurde töökohti ja pikaajalises plaanis muutume me elektritootjast õlitootjaks,» ütles ta.

Tagasi üles