Eesti Energia saadab kuni 1300 töötajat sundpuhkusele
Eesti elektrijaama töötajad läksid sundpuhkusele juba aprillis

Auvere elektrijaam. MATTI KÄMÄRÄ

FOTO: Matti Kämärä

Eesti Energia saadab 1300 töötajat sundpuhkusele. Põhjuseks toob ettevõte elektri tootmise vähenemist kõrge CO2 kvoodi ja Vene elektri konkurentsi tõttu. Eesti elektrijaama töötajad saadeti sundpuhkusele juba aprillis.

Vene elektrist tulenev ebavõrdne konkurents elektriturul ja kõrge CO2 kvoodi hind on sundinud Eesti Energiat vähendama põlevkivist elektri tootmist ning rakendama alates suvest sundpuhkust, teatas ettevõte.

Eesti elektrijaamas otsustati rakendada sundpuhkust juba aprillis. Lähiajal võtab Eesti Energia sama meetme kasutusele ka teistes suurenergeetika ettevõtetes, eeskätt kaevandustes. Sundpuhkus puudutab kokku kuni 1300 töötajat. Täpne arv ja jaotus selgub juunikuu jooksul.

Kui käesoleva aasta alguses näitasid ettevõtte prognoosid, et suurenergeetika elektritootmisüksused suudavad avatud turul konkureerida, siis tegelikkuses on aasta algusest saadik pääsenud turule peamiselt vaid kolm uuemat tehnoloogiat kasutavat energiaplokki ja ülejäänud kaheksa energiaplokki seisavad valdavalt reservis.

Suurenergeetika eest vastutav juhatuse liige Raine Pajo ütles, et tekkinud olukord on tingitud eelkõige CO2 kõrgest turuhinnast ja suurest kogusest Vene elektrist Nord Pooli turul. «See seab Euroopa Liidu elektritootjad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, kuna Venemaa elektritootjad ei pea kvootide eest maksma 25 eurot tonni kohta,» selgitas Pajo. Elektrienergia import Venemaalt Nord Pooli turule on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ligi 1,5 korda. CO2 turuhind on võrreldes eelmise aastaga kasvanud ligi kaks korda.

Kaasneb palga vähenemine

Tootmisüksuste ja kaevanduste vähenenud koormus ei võimalda töötajatele täistööaega pakkuda ja seetõttu otsustati rakendada sundpuhkust esmalt Eesti elektrijaamas. Kuna põlevkivi tarbimine elektrijaamades on vähenenud, on Eesti Energia sunnitud lähiajal kasutama sundpuhkust ka teistes suurenergeetika ettevõtetes. Kõigepealt pakutakse töötajatele võimalust võtta välja korralised puhkused ja puhkusejäägid.

Vastavalt seadusele võib sundpuhkuse kestus moodustada kuni 90 päeva 12 kuu jooksul, mida tööandja võib planeerida kas korraga või päevade kaupa. Sundpuhkusega kaasneb ka palga vähendamine. Palga kärpimine sõltub koormuse vähendamisest, kuid töötasu ei ole väiksem kui miinimumpalk. Sundpuhkuste täpset töögraafikut planeerides lähtub Eesti Energia eelkõige turuolukorrast ning juhul kui olukord paraneb, katkestatakse sundpuhkused.

Raine Pajo sõnul näeb Eesti Energia pikaajaline strateegia ette taastuvenergia toodangu ning põlevkiviõli ja elektri koostootmise kasvatamist ja põlevkivi otsepõletamisest elektriks vähendatakse samm-sammult.

«Elektri ja õli koostootmisele keskendumist toetab Enefit 280 õlitehases saavutatud projekteeritud võimsus ja hea töökindlus. Kuid õli ja elektri koostootmise laiendamine on pikaajalisem lahendus. Praeguse olukorra parandamiseks teeb Eesti Energia tihedat koostööd riigi esindajatega, et leida lahendused, mis aitaks säilitada riigile tulud ja töökohad energeetikas,» ütles Pajo.

Eesti Energias on põlevkivi kaevandamise ja põlevkivist energia tootmisega tegelevate üksuste töötajate arv käesoleva aasta algusest vähenenud ligi 400 inimese võrra.

Jaak Aab: peame hea seisma uute töökohtade loomise eest

Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on käivitunud Ida-Virumaal programm töökohtade loomiseks. «Ma olen muidugi aastaid rääkinud, et sinna tuleks rohkem panustada. Ma loodan, et me sügisestel eelarveläbirääkimistel selle küsimusteni jõuame, REF-i läbirääkimisel otsustati küll sinna täiendav raha jagada,» lisas ta. Aabi sõnul aitaks kõige rohkem tööstusettevõtete toetus.

«Riik on ühe investeeringu teinud tööstusparkide loomise näol, kuhu ettevõtted saaksid minna, kus on infrastruktuur olemas. Probleem on olnud sellega, et ettevõtetel pole võimalik teha lisainvesteeringut seadmete jaoks, et töökoht ka reaalselt luua,» rääkis Aab.

Ta lisas, et töötukassa peab pakkuma abi koolitustega, aga pikaajaline lahendus on see, et tuleks luua uusi töökohti erinevatesse sektoritesse, et kõik ei koonduks energiasektorisse. «Ma olen Võhma linnapeana näinud, mis juhtub, kui kõik töökohad on ühes sektoris,» lisas Aab. Nimelt oli Aab linnapea ajal, mil Võhma lihakombinaat läks pankrotti.

«Riik saab erinevate toetuste kaudu aidata töökohti luua. Õnneks need protsessid on käimas. Me lootsime, et meil on rohkem aega, aga seoses CO2 kaubandusega on nüüd aega vähem. Aga me plaanime toetada rohkem,» lisas Aab.

Tagasi üles