Euroala arhitekt: ühisraha on kaheldamatu edulugu

  • Euro valuutana on vaieldamatu edulugu
  • Euroopa Keskpank jäi finantskriisi lahendamisega hiljaks
  • EKP mandaat pole mitte inflastiooni kiirus vaid hindade stabiilsus

Euroopa Keskpanga esimene peaökonomist Otmar Issing (keskel) pidas eelmisel nädalal Eesti Pangas loengu. Vaskul Eesti Panga president Ardo Hansson ja paremal nõukogu esimees Mart Laar.

FOTO: Eero Vabamägi

Euroopa ühisraha üks arhitekte ja Euroopa Keskpanga (EKP) esimene peaökonomist Otmar Issing ütles usutluses Postimehele, et euro on kahtlematult edulugu ja euroala probleemid on tekkinud pigem valitsuste ebaõnnestunud valikute tulemustena. Praegu on euroala suurim mure Itaalia, kes liigub täpselt vastupidises suunas.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Euro on nüüd juba üle 20 aasta vana. Teie olite üks euro loojatest. Kuidas praegu hinnata, kas Euroopa ühisraha on edulugu või mitte eriti edukas lugu?

Esiteks, euro on kaheldamatult edulugu. See on stabiilne valuuta, keskmine inflatsioon euroalal on 1,7 protsenti aastas. Saksa marga keskmine inflatsioon oli selle eluea 50 aastal 2,8 protsenti. Seega on euro seni vaieldamatult stabiilne valuuta.

Muidugi näeme, et ajad on erinevad. Praegu on inflatsioon madal igal pool maailmas, mis tähendab, et tulevikus võivad tekkida hinna stabiilsuses probleemid. Aga EKP esimestel aastatel, kui inflatsioon oli üsna kõrge, suutis keskpank viia inflatsiooni madalale – kahele protsendile.

Euro on tähtsuselt teine valuuta maailmas, ehkki veel üsna kaugel dollarist.

Kui räägime aga euroalast, on edu kahjuks piiratud ja selle põhjus pole mitte euro, vaid hoopis rahvuslike valitsuste ülesannete täitmise ebaõnnestumine. Terves hulgas riikides on palkade tõus tootlikkuse kasvust kiirem, noorte tööpuudus on väljakannatamatult kõrge, aga sellel pole mitte midagi pistmist euroga, vaid põhjuseks on riikide poliitika.

Tagasi üles