LHV ostab Danskelt Eesti eraklientide laenuportfelli
3. juuni 2019, 08:32
LHV ja Danske Bank on leppinud kokku, et LHV omandab Danske Banki Eesti eraisikutega seotud käitise, mis koosneb eraklientide laenuportfellist mahus ligikaudu 470 miljonit eurot.
Pooled on lepingu põhisisus kokku leppinud ning kavatsevad lepingu allkirjastada 5. juunil, teatas LHV börsile.
Tehing viiakse lõpule käesoleva aasta sügisel, siis kujunevad ka tehingu lõplik maht ja hind. Tehingu lõpule viimise eeltingimuseks on loa saamine konkurentsiametilt ning AS-i LHV Group poolt täiendava kapitali kaasamine. Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikutega.
AS LHV Pank ja Danske Bank A/S leppisid kokku tehingu hinnas, mille alusel lahutatakse portfelli mahust tehingu hetkel 39 miljoni euro suurune allahindlus. Eeldatav tehingu hind jääb suurusjärku 410 miljonit eurot.
Käitise laenuportfelli maht veebruari lõpu seisuga on 470 miljonit eurot, millest ligi 97 protsenti moodustavad eluasemelaenud. LHV hinnangul on tegemist tugeva krediidiportfelliga, mis on hästi tagatud. Kuivõrd antud eluasemelaenude intressimäärad olid väljastatud sisuliselt omahinna lähedal, on tehing võimalik ainult tänu portfelli allahindlusega müümisele.
Eelduslikult väheneb portfelli suurus tehingu hetkeks 450 miljoni euroni. Tehingu tegemisel ei liigu käitisega kaasa klientide kontojäägid ega arveldused. Samas kuuluvad käitise juurde üksikud töölepingud, mille täpne arv selgub tehingu tegemise hetkeks.
Tehinguga võtab LHV Pank üle ligikaudu 10 800 eraisikust kliendi teenindamise. LHV arvelduste analüüsi põhjal on hinnanguliselt 80 protsenti nendest LHV jaoks uued kliendid.
Senised Danske laenukliendid ei pea ise oma tegevuses midagi muutma ning neile antakse täpsemad juhised niipea, kui tehing saab 2019. aasta teises pooles lõpule viidud. LHV plaanib avada igale kliendile automaatselt LHV Pangas laenude teenindamiseks personaalse pangakonto ja vormistada lepingute muudatused, nii et klientidel jääb üle vaid oma laenumaksed uuele pangakontole suunata. Laenude automaatsel ületoomisel ei muutu laenude senised tingimused, juhul kui kliendid omalt poolt lepinguid muuta ei soovi.
Plaanitav tehing avaldab LHV finantsseisule märkimisväärset mõju: aprilli lõpu seisuga ulatus LHV Panga laenuportfell 1,016 miljardi euroni. Käitise omandamisega kasvab LHV laenuportfell ligikaudu 450 miljoni euro võrra. Tehingu rahastamiseks kaasab LHV lisaks olemasolevatele hoiustele kokku 280 miljoni euro ulatuses finantseerimisvahendeid.
Lühiajaliselt rahastab LHV Pank lisanduvat laenumahtu Eestist ja välisturgudelt kaasatavate hoiustega. Eesti klientide hoiused on kasvanud plaanidest kiiremini. Trendi jätkudes on võimalik tehingut märkimisväärses mahus finantseerida läbi kohalike hoiuste. Ülejäänud finantseering kaasatakse hoiuste kaasamise platvormide kaudu, mille osas on peamiseks partneriks Raisin.
Viimase kaudu kaasatakse hoiuseid Saksamaa, Austria, Hollandi ja Hispaania eraisikutelt. Siiski on tegemist kallimapoolse finantseerimisallikaga, mistõttu pikaajaliselt plaanib LHV Pank eluasemelaenuportfelli rahastada läbi pandikirjade väljastamise.
Alates 2021. aastast on portfellist lisanduv kasum suurusjärgus 4 miljonit eurot aastas. Tehing parandab LHV Panga omakapitali tootlust (ROE) aastas keskmiselt 0,4 protsendipunkti võrra. Selleks ajaks on kõik tehinguga seotud ühekordsed kulud tehtud ning tehingu läbiviimiseks mõeldud lühiajaline kallim hoius on asendatud soodsamate pandikirjadega.
Lisaks on finantsplaanis arvestatud, et tehinguga kaasnev allahindlus kajastatakse raamatupidamises läbi intressitulu üle portfelli eluea. Kui laenulepinguid soovitakse olulises osas muuta või lõpetada, kajastatakse lepinguga seotud allahindlus tuludes samal hetkel.
2020. aastal ulatub tehingust tulenev lisakasum 1,7 miljoni euroni. Tulemusi mõjutavad siis veel lühiajaliselt kallimad hoiused, mis on 2020. aastal plaanis asendada soodsamate pandikirjadega.
Kuna laenuportfell omandatakse 2019. aasta sügisel, jäävad käesolevasse aastasse valdavalt kulud. LHV hinnangute kohaselt on tehinguga seotud kahjum 2019. aastal 2,7 miljonit eurot, millest 1,05 miljonit eurot tuleb netointressituludest, 1,54 miljonit eurot portfelliga kaasnevast provisjonist ning 0,12 miljonit eurot lisanduvatest halduskuludest.
AS LHV Group uuendab oma finantsplaani peale tehingu toimumist. Olenevalt tehingu lõplikust toimumisajast võib finantsplaani uuendamine toimuda 2020. aasta alguses regulaarse finantsplaani uuendamise raames.
Danske Banki Eesti eraklientide laenuportfelliga seotud käitise omandamiseks peab AS LHV Group kaasama kapitali, mida grupp kasutab tütarettevõtja AS LHV Panga kapitali suurendamiseks. Omandatava laenuportfelli rahastamiseks vajab LHV Group 27 miljonit eurot omavahendeid, millest vähemalt 16 miljonit eurot on esimese taseme omavahendeid ja 11 miljonit eurot teise taseme omavahendeid.
«Meie jaoks on tegemist olulise sündmusega. Tehingu teostumise tulemusena suureneb LHV laenuportfell ligikaudu 40% võrra ning jaepanganduse tähtsus LHV äris suureneb hüppeliselt. Märgiliseks saab seda sündmust pidada ka Eesti panganduse seisukohalt, kuna Eesti kapitalil põhinev pank plaanib võtta üle väljuva väliskapitali äri ja suurendada märkimisväärselt oma turuosa strateegiliselt olulises sektoris,» kommenteeris LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu.
«LHV on kasvanud küll suurimaks kodumaiseks finantsgrupiks, kuid tehing tähendab meie jaoks märkimisväärses mahus hoiuste kaasamist ning, võttes arvesse ka olemasolevate ärimahtude kasvu, kolme erineva kapitaliinstrumendi kaudu ligikaudu 50 miljoni euro ulatuses kapitali kaasamist. Viimane jaguneb nii võlakirjade kui ka aktsiakapitali vahel,» selgitas Toomsalu.
«Tehing on üles ehitatud põhimõttel, et lisaks Eesti klientide hoiustele finantseerime end ajutiselt ka hoiuste kaasamise platvormide kaudu. Järgmisel aastal loodame emiteerida pikaajalisi pandikirju, mis finantseeringu kulu soodsamaks muudavad. Tehingu puhul tuleb alguses arvestada provisjonide moodustamise, tagatiste ümberregistreerimise ja muude ühekordsete kuludega. Ilma ühekordsete teguriteta tavapärane mõju avaldub soetatavast portfellist kasumiaruandele 18 kuu pärast, suurendades edaspidi senise finantsplaaniga võrreldes ka kogu panga omakapitali tootlust,» ütles LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu.
«Pärast tehingu lõpule viimist kutsume uusi laenukliente kindlasti kasutama ka kõiki teisi LHV teenuseid. Suudame uusi kliente parimal viisil teenindada: meil on olemas kõik pangateenused, Eesti parim teenindus, üle-eestiline sularahaautomaatide võrgustik ning väga mugavad interneti- ja mobiilipank,» rääkis Kilu.
Finantsinspektsiooni (FI) juhatus tegi veebruaris Danske Bankile ettekirjutuse, millega keelas panga filiaali tegevuse Eestis.
Pank peab enda tegevuse Eestis lõpetama kaheksa kuu jooksul alates ettekirjutuse tegemisest, arvestades seejuures filiaali praeguste klientide huve.
Danske Banki Eesti filiaali klientide jaoks hetkel midagi ei muutu, kõik kliendilepingud kehtivad edasi. Kliendisuhete ümberkorraldamine toimub järk-järgult kaheksa kuu jooksul. Pank tagastab klientidele täies mahus kõik hoiused. Samas ei või pank sundida seniseid laenukliente laene pangale ennetähtaegselt tagasi maksma või laenulepinguid üles öelda ainult ettekirjutuse ettekäändel.
Danske Bank peab filiaali laenulepingud kaheksa kuu jooksul üle andma kas mõnele teisele Eestis tegutsemisõigust omavale sõltumatule pangale või muule krediidiandjale, kes teenindab laene edasi või rakendama muu seadusliku lahenduse, millega saab laenulepinguid edasi täita, kuid seejuures üheselt arvestama laenuvõtjate õiguste kaitsega. Pangal on Eestis 2018. aasta lõpu seisuga ligi 14 700 hoiustajast klienti ning 12 300 laenuklienti.
Danske Bank rikkus Eestis tegutsedes aastaid rahapesu tõkestamise vastaseid regulatsioone, lastes kõrge rahapesuriskiga klientidel teha panga vahendusel kahtlasi tehinguid. Lisaks eksitas Danske Bank Eesti riigiasutusi, esitades neile puudulikku teavet ning seeläbi tegelikult takistas tegevust.
Danske Banki rikkumiste tegelik ulatus selgus 2018. aasta sügisel Danske Banki tellitud põhjalikest siseuurimise raportitest, mille pank koostas avalikkuse survel. Finantsinspektsioon on pärast raportite avaldamist, pangas läbi viidud kohapealseid kontrolle ning Eesti rahapesu andmebüroolt saadud teabe põhjalikku analüüsi jõudnud järeldusele, et pank peab oma tegevuse Eestis lõpetama.
Aastatel 2007-2015 on Danske Banki Eesti filiaali kaudu toimunud tehinguid 200 miljardi euro eest ning paljusid nendest tehingutest peetakse praegusel hetkel kahtlasteks.
Skandaali tõttu astus ametist tagasi Danske Banki juht Thomas Borgen ning mitmel pool Euroopas Liidus on võetud suurema tähelepanu alla finantssektorit puudutavad reeglid ja kontrollmehhanismid.
Danske on rahapesuskandaali tõttu uurimise all Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.