Eesti majanduskasv sai ootamatult kiire hoo
Lisatud graafik majanduskasvu ajaloost

Majandus kasvab mühinal

FOTO: Kristjan Teedema / Postimees/Scanpix

Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas esimeses kvartalis võrreldes aastatagusega 4,5 protsenti. Nii kiiresti kasvas majandus viimati 2017. aasta neljandas kvartalis.

Esimese kvartali 4,5-protsendine majanduskasv ületas tugevalt analüütikute ootusi, kes prognoosisid veel neljapäeval kasvuks 3 kuni 3,5 protsenti.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab arvas veel neljapäeval, et majanduskasv võiks esimeses kvartalis jääda 3 kuni 3,5 protsendi vahele. Seejuures tugines ta muu hulgas ehitusmahu kasvu pidurdumisele esimeses kvartalis, eeldades, et see avaldab mõju ka üldisele majanduskasvule.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina prognoos oli, et majanduskasv jääb 3 protsendi lähedale. Tema eeldas, et lisaks ehitusmahu kasvu pidurdumisele aeglustavad majanduskasvu ka käibemaksu laekumise kasvu aeglustumine ning aktsiiside vähenemine.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm prognoosis, et esimese kvartali kasv on 3,2 protsendiga jätkuvalt tugev, kuid senisest mõõdukam. Ta rääkis,et euroala majanduse kasv oli tänavu esimeses kvartalis mõnevõrra analüütikute oodatust parem, kasvades keskmiselt samas tempos kui näiteks Soome ehk 1,2 protsenti aastavõrdluses.

«Seega aeglustumine on kindlasti selle aasta teema ja üha tuntavam ka lähiriikides. Kolmega algavad kasvunumbrid on Eesti puhul kindlasti juba head, neljaprotsendine kasv saab olla vaid lühiajaline ning tavaliselt koos varjatud riskidega,» ütles Palm neljapäeval.

Töötlev tööstus üllatas

Kvartali SKT oli jooksevhindades 6,7 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,5 protsenti ja võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga 4,6 protsenti, teatas statistikaamet. 

Majanduskasvu vedas seejuures töötleva tööstuse tegevusala. Viimati oli töötleva tööstuse panus nii tugev neli aastat tagasi, 2015. aasta teises kvartalis. Samas oli esimeses kvartalis majanduse kasv laiapõhjaline.

Lisaks töötlevale tööstusele oli veel viis tegevusala, mille panus oli märkimisväärne. Nendeks olid info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikategevus, hulgi- ja jaekaubandus, põllumajandus, metsandus ja kalandus ning veondus ja laondus.

Eelnevad kaks ja pool aastat majanduskasvu vedanud ehituse tegevusala lisandväärtus esimeses kvartalis enam ei kasvanud, püsides aastatagusel tasemel. Oluliselt pidurdas majanduskasvu vaid elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Sisenõudlus kasvas esimeses kvartalis 4,6 protsenti. Võrreldes eelnevate kvartalitega oli aeglasem kasv tingitud eelkõige eratarbimise kasvu 2,8-protsendilisest aeglustumisest. Eelmise aasta lõpus alanud kiire kasv kapitali kogumahutuses põhivarasse jätkus esimeses kvartalis ja oli 20,4 protsenti.

Enim kasvasid mittefinantsettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samuti kasvasid oluliselt kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv oli esimeses kvartalis 4,6 protsenti. Kaupade eksport kasvas viimase kahe aasta kiireimas tempos ehk 6,9 protsenti. Enim panustasid sellesse koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljavedu.

Tavaliselt kaupade ekspordist kiiremini kasvanud teenuste eksport oli esimeses kvartalis hoopis kerges languses 0,4 protsendiga. Põhjuseks nii ehitus- kui ka raudteekaubaveo teenuste müügi vähenemine. Kaupade ja teenuste import kasvas 3,8 protsenti. Metalltoodete ja elektriseadmete sisseveo toel kasvas kaupade import 4,8 protsenti. Teenuste import kasvas vaid 0,5 protsenti. Netoeksport moodustas esimeses kvartalis 3 protsenti SKTst.

Esimeses kvartalis suurenes nii hõivatute arv kui ka töötatud tunnid. Sellest tulenevalt kasvas tootlikkus hõivatu kohta 2,7 protsenti ja tootlikkus töötatud tunni kohta 3,3 protsenti. Tööjõu ühikukulu kasvas SKTga samas tempos 4,6 protsenti.

Tagasi üles