Riigieelarve kiideti heaks, aga pensionitõus ja ministeeriumite säästuplaan selguvad sügisel

Reet Pärgma
, ajakirjanik
Copy
Jüri Ratase teine valitsus sammus ametivannet andma heatujulisena, ehkki ühe selle liikme suhtes oli üles kerkinud kahtlus koduvägivallas. 
Jüri Ratase teine valitsus sammus ametivannet andma heatujulisena, ehkki ühe selle liikme suhtes oli üles kerkinud kahtlus koduvägivallas. Foto: Eero Vabamägi

 Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2020–2023, millega on plaanitud järgneva nelja aasta riigieelarve mahuks veidi rohkem kui 48,5 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kulude maht ligikaudu 11,7 miljardit eurot. See on orienteeruvalt pool miljardit eurot rohkem kui tänavu.

Valitsus kiitis heaks ka järgmise aasta riigieelarve eelnõu esmase versiooni, mis ei sisalda veel eelarvestrateegias tehtud rahastusvalikuid. Detailselt arutab valitsus 2020. aasta eelarve eelnõud sügisel, enne riigikogule esitamist.

Peaminister Jüri Ratas ütles, et järgnevate aastate eelarve planeerimisel peab valitsus silmas riigi pikaajalisi huvisid ja majanduse head olukorda. Tema sõnul kasvab eelarve jätkusuutlikult. «Nii sügisel kui ka järgnevatel aastatel vaadatakse riigieelarve vajadused ja võimalused kindlasti üle. Ma mõistan, et ootused eelarvele on suuremad kui võimalused,» ütles peamister. «Samas olen veendunud, et valitsus peab jätkama eelarvepoliitikaga, mille keskmes on võimetekohased rahalised otsused.»

«Valitsus on prognoose arvesse võttes oma soove selgelt väljendanud, suunates uue eelarvestrateegiaga järgmise nelja aasta jooksul teadusesse üle 150 miljoni euro juurde. Võimalusel soovime sügiseste riigieelarve arutelude käigus veelgi enam panustada, et liikuda teadusleppes sõnastatud eesmärkide suunas. Samuti suurendame 50 euro võrra pensionäride maksuvaba tulu, et hoida keskmine vanaduspension tulumaksuvaba. Oluline on märkida, et kaitsekulutuste osakaal püsib ka edaspidi üle kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist. Loomulikult jätkame oluliste investeeringutega meie kaitsevõime ja julgeoleku tugevdamiseks,» märkis Ratas.

Rahandusminister Martin Helme sõnul on valitsuse eesmärk tõhus riik. «Peame sama ja kohati vähema rahaga suutma teha senisest rohkem. Otsime kokkuhoiukohti ja võimalusi, et asutuste tööd tõhusamalt korraldada,» sõnas rahandusminister. «Eesti majanduse jätkuva tugeva arengu toetuseks eelistame investeeringuid, mis suurendavad meie majanduse potentsiaali. Selliste asjade hulka kuuluvad taristuobjektid, mis Eesti eri osi omavahel paremini seovad. Samuti investeeringud teadusse ja arendusse, mis aitavad meie inimestel tulevikus teha targemat ja tulusamat tööd.»

Rahandusministri sõnul on oluline ka lõunasuunalise piirikaubanduse ohjeldamine. «Mul on hea meel, et valitsus otsustas vähendada alkoholiaktsiisi,» ütles Helme. «See võimaldab jaekaupmeestel langetada hindu, mis aitab piirikaubandust vähendada.»

Välisminister Urmas Reinsalu peab väga oluliseks, et koos sügisel taas arutluse alla tuleva järgmise aasta eelarvega saaks uuel aastal jõustada pensioni teise samba reformi. «Usun, et inimestel peab olema õigus otsustada oma pensioniraha üle – kas siis jätkates pensioni teise sambaga senisel moel või investeerides oma raha mujale.»

Suurenevad pensionid, kaitsekulud ning teadus- ja arendustegevuse rahastamine

Valitsus pidas oluliseks panustada riigikaitsesse, et kulutuste osakaal püsiks üle kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellele lisanduvad ressursid liitlaste võõrustamiseks ning täiendavad kaitseinvesteeringud 20 miljoni euro ulatuses.

Kokku lepiti ka pensionäride maksuvaba tulu kasvatamises 50 euro võrra kuus, et keskmine pension jääks maksuvabaks. Valitsus käsitleb erakorralise pensionitõusu teemat edasi sügisel.

Piirikaubanduse ohjeldamiseks otsustas valitsus langetada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäära veerandi võrra. Samuti tõsta tubakaaktsiisi laugemalt, 5 protsenti aastas järgmised neli aastat.

Tallinna–Tartu maantee ehitus jätkub plaanitud tempos. Kolme aasta jooksul on Kose–Mäo lõigu ehituseks kavandatud kokku ligikaudu 100 miljonit eurot. Loodav 2+2 Kose–Mäo maanteelõik võimaldab kogu riigil säästa igal aastal umbes 10 miljonit eurot liiklusõnnetuste, aja- ja sõidukikuludelt.

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvab järgmise nelja aastaga. Lisaraha kindlustab, et teaduskulutuste osakaal püsib vähemalt 0,71 protsendi juures. Valitsus arutab teemat sügisel edasi.

Et tõhustada võitlust rahapesuga, plaanib valitsus järgmise nelja aasta jooksul panustada uurimisvõimekuse suurendamisesse ligi 6,4 miljonit ning kohtueelse kriminaalmenetluse võimekuse parandamisesse 1,3 miljonit eurot.

Parvlaevaühendus mandri ja suursaarte vahel saab kindluse. Saaremaa liinil jätkatakse suvisel tippajal lisalaeva prahtimist. Selleks plaanib valitsus RESis panustada järgmisel neljal aastal üle 7,5 miljoni euro.

Valitsus jätkab jätkusuutliku eelarvepoliitikaga

Valitsus jätkab jätkusuutliku eelarvepoliitikaga, mille keskmes on struktuurne eelarvetasakaal. Eelarvepoliitika toetab tasakaalulist majanduskasvu ning toetab riigi võlakoormuse vähenemist.

Mulluse 1,4-protsendise struktuurse puudujäägi peab valitsus vähendama sel aastal 0,9 protsendini SKPst. Järgmisel aastal kahaneb struktuurne puudujääk 0,4 protsendile SKPst. 2021. aastal jõuab eelarve kava kohaselt struktuursesse tasakaalu, mis püsib ka aastatel 2022 ja 2023.

Sealjuures loobub valitsus kitsendavast reeglist, mis hetkel nõuab minevikus tekkinud puudujääkide kompenseerimist samas summas ülejääkidega tulevikus. See tähendab riigieelarve baasseaduse muutmist. Uue kava järgi taastatakse nõue koostada valitsemissektori eelarve struktuurses tasakaalus igal aastal. Vastu võetud eelarvestrateegia on tehtud juba muudatust arvestades.

Lisaks teeb valitsus teeb kõik endast oleneva, et hakata uue Euroopa Liidu eelarveperioodi toetusi kasutama juba aastal 2021.

Kulude kasv aeglustub

Lähiaastatel eelarve maht küll kasvab, kuid see on juba kaetud planeeritud kulutustega. Eelarve tasakaalustamiseks on valitsus lisaks tulude leidmisele otsustanud, et ministeeriumid peavad leidma kokkuhoiuvõimalusi ka järgmiste aastate kuluplaanides.

Kõik ministeeriumid on saanud ülesande vähendada aastatel 2020-2023 oma seniseid plaane tegevuskuludes ja investeeringutes. Kokkuhoiu täpne jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel selgub sügisel riigieelarve arutelude käigus. Siis vaatab valitsus üle nii järgmise aasta eelarve kui ka ülejäänud riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsused ning püüab leida täiendavaid vahendeid prioriteetide rahastamiseks.

Valitsuse võlakoormus hakkab langema ja maksukoormus on ELi keskmisest madalam

Valitsussektori võlakoormus jääb 2019. ja 2020. aastal 8 protsendi juurde SKPst. Selle näitajaga on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidu madalaim. Edaspidi on oodata võlakoormuse langust. Maksukoormus jääb järgmistel aastatel sarnasele tasemele ehk ligikaudu 33 protsendile SKPst, püsides märgatavalt madalamal Euroopa Liidu keskmisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles