Josing imestab: maapoodide toiduvalik on niru, aga alkoholivalik tohutu

Karksi-Nuias asuv Monopoli viinapood.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing imestas, et kui maapoodide toidukaupade valik on tavaliselt kehvakene, siis alkoholisortiment pea alati rikkalik.

«Ratsionaalselt mõeldes ma ei saa sellest aru. Miks peaks kaupluses olema rohkem kui näiteks neli eri sorti viina. Ülejäänud pudelid koguvad ju lihtsalt tolmu,» rääkis Josing sel nädalal sotsiaalministeeriumis toimunud pressikonverentsil.

Josingu arvamus põhineb konjunktuuriinstituudi alkoholiuuringul, kust tuli välja, et Eesti kaupluses on keskmiselt 56 erinevat kodumaist viina ja 67 erinevat importviina. «Mõnes kaupluses lööb see seinatäis ikka pahviks,» ütles Josing. Võrdluseks, 20 aastat tagasi oli Eesti poes keskmiselt 32 Eesti päritolu ja 9 importviina.

Õlle sortiment on seevastu veelgi laiem. Eesti poodides oli eelmise aasta seisuga saadaval 126 Eesti õlut ja 112 importõlut. Peadpööritavast õllevalikust sai Josing paremini aru, kuna õlletüüpe ja- sorte on lihtsalt palju rohkem. Samuti on poelettidele lisandunud käsitööõlled.

Uuringust selgus, et aasta-aastalt on kasvanud poodide ja toidukohtade arv, kellel on alkoholi müümise luba. Kokku kasvas alkomüügilubade arv aastaga 7 protsenti pea 8500 loani. «Kohati tundub, et müügiluba võetakse igaks juhuks,» rääkis Josing.

Esmaspäeval tutvustasid konjunktuuriinstituut ja sotsiaalministeerium iga-aastast alkoholiuuringut, millest tuli välja, et Eesti inimesed tarbisid mullu elaniku kohta keskmiselt 10,1 liitrit absoluutset alkoholi. Seda on 2 protsenti vähem kui aasta varem.

Langusest hoolimata peab Josing tarbimist liiga kõrgeks. «See toob kaasa olulised terviskahjud ja elude kaotuse haiguste ja õnnetuste läbi. Positiivne ei ole suured piiriülesed ostud Lätist, sest alkohol on sellise ostlemise kaudu muutunud seal käijatele odavamaks, ostetakse korraga suuri kogused ja alkohol on pidevalt meedia huviorbiidis,» Josing. 

Tagasi üles