Leke: valitsuse neli suurt plaani II pensionisambaga
Valitsusel tuli takus!

Pension

FOTO: Panthermedia, Andriy Popov

Postimehele teadaolevalt tutvustati esmaspäeval mitmele osalisele II pensionisamba remondi plaani, mille kohaselt on kavas mitu suurt muutust ning nendega on tuli takus.

Laias laastus on kavas neli suurt muudatust.

1. Valitsus soovib anda inimestele võimaluse oma tulevased maksed II sambasse peatada.

2. Plaanis on kaotada kohustus kogutud raha kasutamiseks sõlmida kindlustusleping ning lubada II samba raha kasutamist ka enne pensioniea saabumist töövõimetuse korral.

3. Valitsus kavatseb lubada inimestel juba kogunenud raha välja võtta, makstes aga ära kõrgendatud määraga tulumaksu. Küll pole veel selge, kas välja saaks võtta ainult enda sissemakstud osa ja sotsiaalmaksu osa tagasi I sambasse suunata või kogu raha.

4. Kavas on lubada edaspidi II samba raha hoida ka investeerimiskontol ehk siis ise oma pensionivara eest vastutada.

Tõsi, kõik valikud on tegelikult veel lahti, aga otsus tahetakse langetada juba 6. juuniks. Selleks ajaks peaks valitsus kinnitama reformi lõpliku plaani ja ajakava.

Konkreetsed seadusemuudatuse ettepanekud plaanitakse riigikokku saata septembris ning seal veel enne aasta lõppu muudatused heaks kiita.

Sellega seoses tasub lugeda juba aprillis Postimehes ilmunud kommentaar «Peatage oma pensionile minek».

Sel nädalal selgus ka, et erakorraline pensionitõus seisab just teise samba vabastamise taga.

Nimelt leppis valitsus riigieelarve strateegias kokku, et pensionäride tulumaksuvabastust suurendatakse 50 euro võrra ning et erakorraline pensionitõus seotakse pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisega. Peaminister Jüri Ratas selgitas, et muudatuste esimese poole taga on valitsuse soov hoida pensionid tulumaksuvabad.

«Teatavasti on tulumaksuvaba miinimum praegu 500 eurot ja keskmine vanaduspension 483 eurot. Prognooside kohaselt tõuseb pension järgmisel aastal 517 euroni. Seega oleks osale pensionist rakendunud tulumaks. Seetõttu oli meie otsus tõsta pensionäride tulumaksuvabadust 50 euro võrra,» selgitas Ratas. Rahandusministeeriumi andmetel puudutab muudatus 200 000 pensionäri, kellest 80 000 on töötavad pensionärid. 2018. aastal oli pensionäre kokku 375 649, niisiis mõjutab muudatus enam kui poolt pensionisaajaid.

Teine muudatuste osa puudutab koalitsiooni soovi teoks teha erakorraline pensionitõus. «Teise samba vabatahtlikuks muutumisega suureneks panustamine esimesse sambasse, millest saab suure tõenäosusega üks kate pensionite tõstmiseks,» ütles Ratas. Mis suurusjärgus ja millal võiks pensionitõus tulla, ei ole praegu teada. «Vaatame sügisel uuesti, kui ühelt poolt arutame eelarvet ja teiselt poolt vaatame seaduseelnõu, mida sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga välja töötab,» sõnas Ratas.

Riik maksab teise sambasse neli protsenti töötaja brutopalgast, kokku on see summa ligikaudu 300–400 miljonit eurot aastas. Teise samba vabatahtlikuks muutmise eestvedaja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on varem öelnud, et kui inimene lõpetab kogumise ja võtab raha sambast välja, siis edaspidi suunab riik selle neli protsenti palgast inimese esimesse sambasse ehk riiklikku pensioni. Seega oleneb erakorraline pensionitõus suuresti sellest, kui paljud otsustaksid teise samba vabatahtlikuks muutudes sissemaksetest loobuda, sest mida rohkem on loobujaid, seda enam jääb raha üle pensionitõusuks.

Tagasi üles