Uus trend: Eesti ettevõtted kolivad kontorid suveks välismaale

Õue kolinud kontor.

FOTO: Elisa

Terve aasta samas kontoris, samal toolil istudes võib küllaltki lämmatavaks muutuda. Vahelduseks on paljud ettevõtted alustanud projektidega, kus töötajad saavad tööd teha kontorist väljas või kolitakse suisa terve kontor lühikeseks perioodiks teise riiki.

LHV on viimased kaks aastat võimaldanud oma töötajatel talvel Lõuna-Euroopast tööd teha. «Idee sai alguse IT- ja tootetiimides kaks aastat tagasi, kui sooviti töötajatele sombusel ajal midagi toredat ja vaheldusrikkamat pakkuda, mis paistaks ägeda projektina ka väljapoole LHVd,» sõnas LHV tööandja brändi juht Ragne Maasel ja lisas, et talvekontori projekt on nende majas ülimalt populaarne, mistap on see projekt ka sel aastal plaanis.

Talvekontori projekti on ka juba ajas muudetud. «Kui esimesel aastal said projektis osaleda vaid IT- ja tootetiimid, siis nüüdseks oleme laiendanud ringi kõikide LHV töötajateni, kelle töökorraldus ja sisu lubab kasvõi mõneks ajaks kaugtöö võimalust,» märkis Maasel ja lisas, et kui esimesel aastal osales projektis vaid mõnikümmend inimest, siis selle aasta lõpuks on neil oodatavate osalejate arv juba 140 ringis.

Üle 100 inimese talveks teise riiki kolimine nõuab aga palju ettevalmistust. Maaseli sõnul võtavad nemad otsustamisel arvesse suurema ajavahe puudumise Eestiga, sooja kliima, toreda melu asukohas ja mugavad lennuühendused. Seni on ettevõte oma valiku limiteerinud Lõuna-Euroopaga – esimene aasta oli talvekontor Malagas, eelmisel aastal Lissabonis ning sel aastal minnakse Paphosele. «Otsuses mängib rolli ka hea partneri leidmine kontoripinna jagamisel – parterdume koha peal mõne co-working space’iga, kus siis mugavalt töötada saaksime ja kus saaksime ka kokku puutuda teiste kaugtööd tegevate inimestega, kes ühiskontorit meiega samal ajal kasutavad,» selgitas Maasel valikut.

Maaseli sõnul on töötajad projekti väga soojalt vastu võtnud. «Võib öelda, et see on üks suurimat elevust tekitav töötajate rahulolule suunatud projekt terves aastas,» märkis ta. «Oleme Eesti mõttes siiski juba päris suur ettevõte ja tegeleme päris traditsioonilises äris ning paljud meie töötajad ehk ei ootagi, et pangas töötades saaks katsetada selliseid töötamise viise nagu näiteks kuskilt soojemast kliimast. Väiksemas startup'is või tehnoloogiaettevõttes selline projekt ehk nii palju elevust ei tekitakski.»

Iga töötaja veedab välismaal ca 1–3 nädalat. «Kokku on talvekontori projekt 9 nädalat, mil meie töötajad seal rotatsiooni käigus töötamas käivad. Korraga töötab talvekontoris ca 20 LHVkat,» kirjeldas Maasel. LHV toetab kaugtöö projektist osavõtjaid kontoripinnaga ja kõigega, mis kontoritööks vajalik on. Samuti kompenseeritakse lennupilet. Majutus on aga iga töötaja enda teha.

«Elukorraldus on selline, et tihti võetakse kambakesi AirBnb, käiakse päeval ühiskontoris tööl nagu ikka ja õhtul (ja nädalavahetusiti) veedetakse koos aega midagi toredat tehes või linna avastades,» sõnas Maasel ja lisas, et töökorraldust kaugtöö tegemine ei muuda ning ei tohikski muuta, selles on kogu projekti mõte. «Talvekontori üks peamine eesmärk on ka see, et inimesed, kes ehk muidu meie peamajas harva kokku puutuvad (töö sisu või ka korrustel paiknemise tõttu), saavad läbi talvekontoris koos osalemise ka paremini tuttavaks.»

Kaugtöö võimaldamist töötajatele pakub ka Elisa. Lisaks välikontorite korraldamisele on töötajatel võimalik ka ise töö tegemise asukoht valida. Erinevalt ettevõtte poolt korraldatud välikontorist tuleb sel juhul töötajal kaugtöö tegemine oma kulu ja kirjadega katta. Tehnilise poole pealt tagab Elisa isikliku tööarvuti koos vajaliku tarkvaraga ning Eestis töötamiseks võimaldatakse kasutada ka 4G SIM-kaarte.

Õue kolinud kontor

FOTO: Elisa

Elisa erakliendiüksuse personalipartneri Riina Ilvese sõnul erineb kaugtöö lihtsalt kodukontorist mitme aspekti poolest. «Kaugtöö ehk uudsed tänapäevased tööviisid eeldavad kõigepealt kolme põhisammast: üheselt arusaadavaid mõõdikuid ja eesmärke, juhtimist kui tegevust, mitte positsiooni, ning usaldust ehk õigeid inimesi tegema õiget tööd,» sõnas ta ja märkis, et kui nimetatud kolm tunnust on täidetud, siis ei oma füüsiline asukoht töös enam tähtsust. «Kui inimene tahab teha tööd, teeb ta seda igal pool sõltumata asukohast. Kui ta ei taha tööd teha, tuleb juhil endale otsa vaadata ja mõelda, kas ta on palganud õige inimese õiget tööd tegema või järele mõelda, kas ta saab üldse oma inimeste juhtimisega hakkama.»

Ilvese sõnul on kaugtöö tööviis, mis pakub tehniliste vahendite ja kokkulepete alusel võimalust töötada asukohast sõltumatult. Näitena tõi ta Elisa sotsiaalmeedia juhi, kes töötas pea pool aastat järjest Aasiast, reisides ringi ja seigeldes nii Myanmaris, Vietnamis, Laoses, Kambodžas, Tais, Malaisias ja Balil.

Elisa uuringute andmetel kasutab nende töötajatest tarku tööviise ligi 69 protsenti meeskondadest. «Valdkondades, kus kaugtöö on võimaldatud, meeldib see töötajatele väga. Nii uuringud kui ka meie enda ettevõtte kogemus on näidanud, et töötajad on rahulolevamad ja efektiivsemad, kui saavad paindlikumalt töötada, nagu näiteks kaugtööl,» selgitas Ilves ja lisas, et praeguses tööturu olukorras ei saakski teisiti, sest inimeste ootused paindlikule töökorraldusele on väga suured ning kaugtöö võimaldamine loob ka neile kui tööandjale väga tugeva konkurentsieelise tööturul.

Valdkondades, kus kaugtöö pole võimalik, on ettevõte katsetanud aga teisi tarku tööviise. «Näiteks klienditeeninduses võtsime kasutusele kuuetunnise tööpäeva ja telemüügis katsetasime neljapäevase töönädalaga,» rääkis Ilves ja märkis, et nende uuringud on näidanud, et töötundide hulk ja tulemus ei ole omavahel korrelatsioonis. «Vastupidi, tulemused on Elisas paranenud, kuna müügispetsialist suudab tööpäeva lõpuni olla aktiivne ja ergas.»

Lisaks Elisa töötajate välikontoritele on ettevõte korraldanud ka teistele soovijatele välikontoreid. «Möödunud aastal püstitasime Rotermanni kvartali välikontorisse töötegemiseks isegi 5G-testvõrgu, kust «Digitund» tegi ka maailma esimese üle 5G-võrgu toimunud raadiosaate,» sõnas Ilves. «Suve- ja talvekontorite mõte meile väga meeldib ning on hetkel meil ka arutluse all, kuid kindlaid edasiminekuplaane hetkel pole.

Kuressaares asuv Edukontor.

FOTO: Edukontor

Neil, kel plaanis suveks kontoriga mõnda teise linna kolida, tasub vaadata Kuressaare poole. Nimelt pakub Kuressaares asuv Edukontor sellest aastast paketti, kus koliv ettevõte saab kasutada Edukontori ruume ning ööbida Johan SPA hotellis. «Soovi korral saame tiimidele vahendada ka vaba aja sisustamise tegevusi safarist kuni hülgevaatluseni välja, rääkis Edukontori tegevjuht Marjana Luist ja lisas, et pakutav pakett ei ole mõeldud mitte ainult suveperioodiks, vaid kehtib terve aasta. 

Ühtlasi kutsub Edukontor saabunud meeskondi tegema autovabu töönädalaid. «Saaremaale saab tulla mugavalt ja kiirelt lennukiga. «Soovi korral organiseerime transpordi lennujaamast hotelli ja tagasi,» sõnas Luist. «Kuna kontor, hotell ja söögikohad asuvad minutise jalutuskäigu kaugusel, võib autod ja ummikud siin töötades ära unustada.»

Edukontor pakub teisest linnast töö tegemise võimalust mitte ainult meeskondadele, vaid ka üksikutele töötajatele. «Eelmine suvi näitas, et väga palju inimesi soovis oma puhkust Saaremaal siduda töötamisega,» sõnas Luist, kelle sõnul mullu suvekuudel tegid lühiajalised rentnikud nende kontoris ligikaudu 950 töötundi. «Peamiselt külastasid meid üksikud töötajad.»

Kohta, kus tööd teha, rendivad inimesed väga erinevatest valdkondadest. «On kaugtöö tegijaid, vabakutselisi, ettevõtjaid ja MTÜde esindajaid,» sõnas Luist ja lisas, et nende püsirentnike hulgas on näiteks ajakirjanikke, joogitootjaid, koolituste korraldajaid, projektijuhte, meigikunstnik, laevakapten ja paljud teised.

Tagasi üles