Palgakasv tegi hüppe

Palgakasv on endiselt kiire. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 7,9 protsenti, keskmine brutotunnipalk oli esimeses kvartalis 7,90 eurot, mis on seitse protsenti suurem kui eelmise aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes esimeses kvartalis brutokuupalk 3,2 protsenti, peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli ühe protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.

Reaalpalga tõus oli 5,5 protsenti. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes oli kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal. Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid.

Brutokuupalk langes esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kolmel tegevusalal  põllumajanduses, kinnisvaraalases tegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1705 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1601 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli 2019. aasta esimeses kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1469 eurot) ja Tartu (1325 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (950 eurot), Jõgeva (978 eurot) ja Valga (996 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim Lääne, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2019. aasta esimeses kvartalis 1798 eurot ja tunnis 11,6 eurot. 2018. aasta esimeses kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3 protsenti suurem.

Mediaanpalk kasvas aastaga 8,5 protsenti

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2019. aasta esimese kvartali mediaanväljamakse 1012 eurot, mis on 79 eurot ehk 8,5 protsenti enam kui mullu samal ajal.

Töötajatele välja makstud summa oli esimeses kvartalis 2 199 600 122 eurot ja väljamakse tehti 616 211 inimesele, teatas maksu- ja tolliamet. Eelmise aasta esimeses kvartalis tehti väljamakseid 601 518 inimesele summas 1 977 751 866 eurot ehk ligi 222 miljonit eurot vähem.

Maakondade võrdluses oli 2019. aasta esimeses kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse jätkuvalt Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1139 eurot ja 809 eurot.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muud tulumaksuga maksustatavat töist tulu, mida tööandja deklareerib igas kuus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Mediaanväljamakse ning statistikaameti avaldatava keskmise palga arvutamisel on mitmeid erisusi. Näiteks statistikaameti keskmine palk sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid inimese kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

Lisaks on statistikaameti andmed tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb statistikaameti arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse.

Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk – või palk ja puhkuseraha – kajastub see statistikaameti palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

Osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab statistikaamet töötajate arvu ka täistööajale. Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav ehk iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast – näiteks kas üks kuu või 12 kuud.