Palk, hüvitised ja eripension: Euroopa Parlamendi saadikud teenivad Eesti presidendist rohkem

Euroopa Parlament

FOTO: AFP / Scanpix

Äsja Euroopa Parlamenti valitud Marina Kaljuranda, Andrus Ansipit, Urmas Paeti, Yana Toomi, Sven Mikserit ja Jaak Madissoni ootavad muuhulgas hüved, mida Eestis järk-järgult kaotatakse.

Euroopa Parlamendi saadikud saavad oma töö eest laias laastus kolme liiki kompensatsiooni: palk, hüvitised ja eripension.

Palk

Euroopa Parlamendi liikmete palgaaste muutus viimati mullu 1. juulil ning sellest alates on see 8757,70 eurot. Võrdluseks alates tänavu aprillist on Eesti kõrgeima riigiametniku ehk presidendi palk 6168,31 eurot. Samas nii mõnegi teise Euroopa riigiga võrreldes ei pruugi 9000 eurole lähenev brutopalk olla märkimisväärne. Parlamendiliikme põhipalga suurus on 38,5 protsenti Euroopa Kohtu kohtuniku põhipalgast.

Samas väga olulise osa moodustavad hüvitised, sh päevarahad, mille eest makstakse hotelliarved, toitlustamine ja kõik muud asjakohased kulud.

Hüvitised 

Sõidukulud. Euroopa Parlamendi koosolekud – täiskogu istungid, komisjonide ja fraktsioonide koosolekud – toimuvad valdavalt Brüsselis või Strasbourgis. Parlamendiliikmetele hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamisel sellistel koosolekutel osalemisega seotud tegelikud reisikulud maksimaalselt äriklassi (või samaväärse) lennupileti hinna või esimese klassi rongipileti hinna ulatuses või autoga läbitud marsruudi (maksimaalselt 1000 km) puhul 0,53 eurot kilomeetri kohta; lisaks saavad parlamendiliikmed kindlasummalisi hüvitisi sõltuvalt vahemaast ja reisi kestusest, et katta muud reisiga seotud kulud (näiteks kiirteemaks, lisapagasi tasu või broneerimistasu).

Parlamendiliikmed peavad nii ametikohustusi täites kui ka muul otstarbel (näiteks konverentsil või töövisiidil osalemine) sageli reisima oma koduriigis ja väljaspool seda. Väljaspool koduriiki toimuva tegevuse puhul võib parlamendiliikmetele hüvitada reisi- ja majutuskulud ning muud asjakohased kulud kuni 4454 euro ulatuses aastas. Koduriigis toimuva tegevuse puhul hüvitatakse üksnes reisikulud iga liikmesriigi kohta kehtestatud iga-aastase maksimumsumma piires. 

Päevaraha. Euroopa Parlament maksab parlamendiliikmele kindlasummalist päevaraha 320 eurot, et hüvitada majutuskulud ja sellega kaasnevad kulud iga päeva eest, mil parlamendiliige on hõivatud ametliku tegevusega, tingimusel et parlamendiliige registreerib oma kohaloleku. Päevarahast makstakse hotelliarved, toitlustamine ja kõik muud asjakohased kulud. Päevaraha vähendatakse poole võrra, kui parlamendiliige ei osale täiskogu hääletuste päevadel rohkem kui pooltel nimelistel hääletustel, isegi kui ta kohal viibib ja on end kohalolijate nimekirja kandnud.

Väljaspool ELi toimuvate koosolekute eest makstakse hüvitist 160 eurot (jällegi tuleb oma kohalolek registreerida). Hotelliarved hüvitatakse eraldi.

Üldkulude hüvitis. See kindlasummaline hüvitis on ette nähtud parlamendiliikmete tegevuskulude katteks. Nende hulka kuuluvad bürooruumide üüri- ja halduskulud, telefoniühenduse ja ajakirjandusväljaannete tellimise kulud, esinduskulud, arvuti- ja telefonikulud, konverentside ja näituste korraldamise kulud. Kui parlamendiliige ühe parlamendi tööaasta jooksul (septembrist augustini) ei osale nõuetekohase põhjenduseta pooltel täiskogu istungitel, vähendatakse hüvitist poole võrra. Hüvitise suurus on viimastel andmetel 4513 eurot kuus.

Ravikulud. Parlamendiliikmel on õigus oma ravikulude hüvitamisele kahe kolmandiku ulatuses. Kui hüvitise määr välja arvata, on süsteemi üksikasjalikud reeglid ja menetlused samad mis ELi teenistujate puhul.

Üleminekutoetus. Ametiaja lõppemisel on Euroopa Parlamendi liikmel õigus saada palgaga võrdset üleminekutoetust, mida makstakse nii mitu kuud, kui mitu aastat kestis tema ametiaeg parlamendiliikmena. Seda hüvitist makstakse kuni kaks aastat. Kui Euroopa Parlamendi endine liige saab koha mõnes teises parlamendis või avalikus teenistuses, arvestatakse sealt saadav palk üleminekutoetusest maha. Kui parlamendiliikmel on õigus ka vanadus- või invaliidsuspensionile, ei ole tal õigust saada nii pensioni kui ka üleminekutoetust, vaid ta peab valima ühe neist. 

Eripension

Kõige vastuolulisem osa on Euroopa Parlamendi liikmetele makstav eripension. Nimelt endistel parlamendiliikmetel on õigus saada alates 63. eluaastast vanaduspensioni. Pension moodustab 3,5 protsenti palgast täidetud mandaadi iga täisaasta eest, kuid kokku mitte rohkem kui 70 protsenti.

Vastuolu on eriti terav võrdlusena Eesti siseriiklike reeglitega. Nimelt saavad Euroopa Parlamendi liikmed varem pensionile kui teised. Nii sõltub praegu pensioniiga Eestis sünniaastast ning on hetkel 63 aastat ja 6 kuud ehk pool aastat hiljem. Eriti ebaõiglane näib aga eripension, sest Eestis on hakatud seda järk-järgult kaotama. Muuhulgas ei saa eripensioni enam riigikogu liikmed alates 2004. aastast. Samuti kaovad aastast 2020 kaitseväelaste, politseinike ja prokuröride eripensionid.

Tagasi üles