Konkurent: Eesti Teed võiks enne erastamist tükeldada

FOTO: Meelis Meilbaum

Teedeehitajad tervitavad valitsuse otsust erastada enampakkumisel riigifirma AS Eesti Teed, kuna pärast teehoolduse vabaturule minekut puuduvad argumendid selle edasiseks tegutsemiseks. Nordeconi hinnangul võiks riigifirma hooldatavad piirkonnad jagada ja anda seal ostjatele uued viieaastased lepingud.

Trev-2 Grupi juhi Sven Pertensi sõnul on valitsuse otsus panna Eesti Teed oktoobris enampakkumisele tervitatav, kuna see tegeleb peamiselt teede hoolduse ja pindamisega, mille konkurents on Eesti turul piisavalt tugev.

Ehitusfirma Nordecon tütarettevõtte Taristoni juhatuse esimehe Kaspar Kaldjärve sõnul puuduvad konkurentsi mõistes mistahes argumendid igati toimival turul riigiettevõtte edasiseks toimetamiseks. «See tagab eeskätt riigimaanteede hoolde- ja pidamise hangete suurema läbipaistvuse ja välistab senised kahtlused ebaausa konkurentsi ees,» märkis Kaldjärv.

Olgu märgitud, et Nordecon lubas tunamullu riigifirmat mitmete kohtuasjadega, kuna nende hinnangul sai Eesti Teed ebaseaduslikku riigiabi. Kohtusse pöörduti vaid Keila piirkonna hankega, kus saadi lüüa.

Kaldjärve sõnul peaks riik erastamisest maksimaalse tulu saamiseks jagama Eesti Teede hooldatavad piirkonnad eraldiseisvateks regionaalseteks äriühinguteks ja andma nende piirkondade osas erastajale kaasa viieaastase uue hooldelepingu, millega ostja kohustuks oma pakkumise hinda kujundades arvestama.

«Viieaastase lepingu hinna saab riik seejuures erastamise tingimuste juures ära fikseerida,» pakkus Kaldjärv. «Hetkel on ettevõtte põhiline väärtus riigimaanteede hoolduse turuosa, mis on ligikaudu üks kolmandik.» (Maanteeameti andmetel tegelikult 25,7 protsenti – toim).

Kuna teehooldusturu erastamisega ei olnud 2012. aastaks kaasnenud efektiivset konkurentsikeskkonda, pidas riik vajalikuks veel mõnda aega omada Eesti Teede täisosalust. Alates 2017. aasta novembrist tegutseb Eesti Teed aga vaba turu põhimõtetest lähtuvalt, teostades teehoolet vabal turul sõlmitud lepingute alusel.

Kaldjärve hinnangul on toona sõlmitud hooldehangete osas pikalt diskuteeritud, et riigiettevõttel oli justkui kohustus iga hinna eest uued hooldelepingud võita, tagamaks juba pikalt ette planeeritud erastamise alghinda ja riigi ootust sellele. 

«See eesmärk sai riigil justkui täidetud, kuid samas on teistele turuosalistele ka üheselt teada, millise rahalise riskiga need lepingud saadi ehk riigipoolne erastamise alghinna põhjendatus ei pruugi olla vastavuses sellega, mida potentsiaalsed erastajad tegelikult Eesti Teed AS-i väärtuse hindamisel oluliseks peavad ja arvesse võtavad,» märkis Taristoni juht.

Majandusministeerium tellis KMPG-lt auditi, mille kohaselt on Eesti Teede hinnanguline väärtus vahemikus 9,2 kuni 12,9 miljonit eurot ja baasväärtus 10,5 miljonit eurot. Omakapitali väärtuseks hinnati 14 kuni 17,6 miljonit ning baasväärtuseks 15,3 miljonit eurot.

Trev-2 juhi Sven Pertens ütles, et Eesti Teede hinda on keeruline kommenteerida, kuid ega ta väike number kindlasti ei ole. «Küsimus on pigem selles, kas turul olijad või potentsiaalsed huvilised näevad selle hinna kujundamise loogikat samal viisil või mingil teisel moel. Põhimõtteliselt oleme [ostmisest] huvitatud, aga ennekõike oleneb, kas see hind on sobiv või mitte ja seda ma raamatupidamisega lähemalt tutvumata ei ütle,» rääkis Pertens.

Trev-2 ostuhuvi pälviks tõenäoliselt ka konkurentsiameti tähelepanu, kuna nende hooldada on 4337 kilomeetrit Eesti riigiteid. Eesti Teed pakub teehooldust 4259 kilomeetrile ja kahe suurima pakkuja turuosa on kokku üle 50 protsendi kõigist riigiteedest.

Kaldjärve sõnul tuleb enampakkumise puhul analüüsida, mida täpsemalt varade ja lepinguportfelli mõistes müüa plaanitakse. «Potentsiaalsele huvile seab piirid kindlasti see, et Eesti Teed on tervikkujul väga suur ettevõte, millise ostmine peab olema majanduslikult põhjendatud ja jätkusuutlik ka pikemalt kui kolm aastat ehk pärast vaba turu tingimustel sõlmitud riigimaanteede hooldelepingute korrapärast lõppemist.»

«Kuivõrd teostamisel olevate lepingute tulususe julgen olla skeptiline, siis ei saa samas alahinnata mistahes hooldepiirkonna senise hooldaja eelist järgmisel sama piirkonna hooldehankel – olemas on kogu vajalik personal ja tehnilised ressursid. Muus osas on ettevõtte omandis olev varade maht väga tiheda konkurentsiga valdkonnas pigem probleemiks, kuna ettevõttel puudub vajalik äriline paindlikkus ja võimalus teha ressursside osas kiireid otsuseid, olenevalt erinevate hangete võimalikest tulemustest,» rääkis Kaldjärv.

Eesti Teede juhi Andres Agukase sõnul on ettevõtte müügikõlbulikuks kujundamise protsess käinud aastaid ja sai alguse 2015. aastal, kui majandusminister oli reformierakondlane Kristen Michal.

«Seejärel väljuti [maanteeametiga sõlmitud] sisehinnaga teehoolduslepingutest, kuna nendega ei saanud ettevõtet müüa, siis mindi vabaturule kõigis Eesti teehoolde piirkondades – need sammud on kõik tehtud,» ütles Agukas.

Vabaturul võideti maanteeameti hanked Võrumaal, Lääne-Virumaal, Saaremaal, aga ka Keilas ja alltöövõtjana ka Tartumaal. Need lepingud kestavad aastani 2022. Mullu oli Eesti Teed 28,5 miljoni eurose käibe juures umbes 650 000 euroga kahjumis. Samas moodustavad teehoolduslepingud vaid 26 protsenti ettevõtte käibest, rõhutas Agukas.

Ta lisas, et tänaseks on riigifirma teinud suure restruktureerimise, sealhulgas müünud mittevajaliku kinnisvara ja efektiivistanud protsesse. Näiteks oli neli aastat tagasi töötajaid 380, praegu 223.

Agukase sõnul tervitab ta valitsuse otsust, kuna teadmatus ettevõtte tuleviku osas mõjub kehvasti ettevõtte arengule: investeeringud jäävad tegemata ja uued turud valimata.

Tagasi üles