Kaose põhjustanud elektrikatkestus juhtub kord kümnendis (7)

PM Majandus
Copy
Taavi Veskimägi. 
Taavi Veskimägi. Foto: Eero Vabamägi

Laupäevane elektrikatkestus oli sedavõrd laiaulatuslik, et põhjustas Ida-Virumaal sisuliselt kaose, kuigi kestis kõigest poolteist tundi. Ka katkestuse eest vastutav Elering tunnistas, et juhtum on arusaamatu ja erakordne. 

Voolukatkestus Narvas, Narva-Jõesuus ja Sillamäel ei jätnud elanikud mitte ainult valguseta, vaid inimesed jäid kinni liftidesse. Päästeameti teatel tehti sel ajal viis väljasõitu, et päästa inimesed kinni jäänud liftidest. Aga sõltuvust elektrist näitas ilmekalt see, et lisaks elektrivoolule peatus ka veevool ehk majapidamised jäid veeta. Õnneks taastus seegi kiiresti, sest Narva Vesi võttis kasutusele varugeneraatori.

Ulatusliku elektrikatkestuse tekitanud põleng seiskas ka Eesti Energia tootmisüksuse. Täpsemalt, põhjustas ka Eesti Energia ühe energiaploki ja Enefit280 õlitehase hädaseiskamise. «Miks konkreetselt tootmisseadmed välja lülitusid, selgitab uurimine, kuid fakt on, et osa toodangust jäi meil seetõttu tootmata,» sõnas Eesti Energias energiatootmise eest vastutav juhatuse liige Raine Pajo. Intsident oli Pajo hinnangul tõsine. Pajo märkis, et olukorra tekkepõhjuste uurimiseks ja kantud kahjude väljaselgitamiseks moodustab Eesti Energia spetsiaalse töörühma.

Eesti Energia võis laupäeval Eleringi alajaamas toimunud avarii järel seiskunud energiaploki ja õlitehase tõttu kanda kahju kuni 100 000 eurot, saamata jäänud tulu elektri ja õli tootmisest on täpsustamisel.

Venekeelse Postimehe allikate kinnitusel on juhtum erakordne, sest rike ise oli väike, kuid mõju oli suur ning seda oleks pidanud parandama kordades kiiremini.

Juhtumi on oma luubi alla võtnud ka Konkurentsiamet, kes algatas esmaspäeval Elering AS-i suhtes järelevalvemenetluse seoses 18. mail Narvas, Narva-Jõesuus ja Sillamäel toimunud elektrikatkestusega. Ameti teatel on järelevalvemenetluse eesmärgiks selgitada välja elektrikatkestuse põhjused ning see, kas tegemist võib olla elektrituruseaduse rikkumisega.

«Kuna tegemist oli tõsise elektrikatkestusega, siis on ameti ülesandeks teha juhtunust järeldused ja anda soovitused sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus,» selgitas ameti peadirektor Märt Ots pressiteate vahendusl.

Laupäevase avarii Eleringi hallatavas Balti alajaamas Ida-Virumaal põhjustas voolutrafo purunemine ja tõenäoliselt sisemise lühise tagajärjel tekkinud põleng.

«Juhtum on erakordne. Balti alajaama 330-kilovoldised trafod ei oleks tohtinud voolutrafo purunemise tõttu välja lülituda. Alajaamad ja elektrisüsteem laiemalt on üles ehitatud selliselt, et üksiku seadme rike ei põhjustaks tarbijatele elektrikatkestust,» sõnas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Ta selgitas, et kui ühe seadmega midagi juhtub, peaks automaatika toite üle viima teisele, reservseadmele. «Sellist sündmust, mis juhtus Balti alajaamas ja mis oleks jätnud tarbijad toiteta, ei ole viimase 10 aasta jooksul, kui mina olen Eleringi juhtinud, enne juhtunud,» lisas Veskimägi. Ta rõhutas, et rike ei kujutanud ohtu Eesti elektrisüsteemi kui terviku talitlusele.

«Miks seiskusid Eesti Energia elektritootmisseadmed, on Eleringile arusaamatu ja selles osas kavatseme küsida täiendavat infot Eesti Energialt. Tootmisseadmed, mis Eesti Energia selgitusel välja lülitusid, ei ole ühendatud mitte Balti alajaama, vaid Viru alajaama, mida laupäevane rike ei puudutanud,» rääkis Veskimägi ja viskas probleemi tagasi hoopis Eesti Energia kapsaaeda. Nii lisas ta, et Eesti Energia tootmisseade Eesti elektrijaamas seiskus pärast seda, kui avarii Eleringi Balti alajaamas oli juba likvideeritud.

«Eestis kehtiva regulatsiooni järgi peavad kõik võrku ühendatud elektrijaamad taolise rikke üle elama. Teistesse, normaalselt töötavatesse alajaamadesse ühendatud elektritootmisseadmete seiskumine tekitab süsteemihaldurile omakorda probleeme süsteemi juhtumisel ja tõstatab küsimuse, kas seiskunud tootmisseadmed vastavad Eestis kehtivatele nõuetele,» lisas Veskimägi.

Teistest turuosalistest sõltumatu süsteemioperaatori Eleringi alajaamas toimunud põlengu tõttu lülitusid välja trafod ja elektrita jäi oluline osa Ida-Virumaa elanikest. Laupäevane katkestus puudutas piirkondliku jaotusvõrgu VKG Elektrivõrgud tarbijaid. VKG Elektrivõrgud tegutseb Narvas, Narva-Jõesuus ja Sillamäel. Valdav enamus tarbijaid said Eleringi poolt toite tagasi umbes tunni jooksul pärast katkestuse algust.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles