Uuringud: saastavad fossiilkütused saavad endiselt sadu miljardeid dollareid riigiabi

Nafta rafineerimistehas.

FOTO: Scott Olson / AFP

Kuigi hoiatused eelseisva kliimakatastroofi eest ja üleskutsed liikuda rohelisema majanduse poole kõlavad aina valjemalt, kulutab maailm aastas endiselt sadu miljardeid dollareid riigiabiks fossiilkütustele.

Riigiabi võib võtta erinevaid vorme, nende seas maksusoodustused, maksutagastused, rahalised soodustused ja ka välisabi, mis hoiavad tarbijahinnad tehislikult madalal. Eksperdid märgivad, et nende täpset ulatust on keeruline välja arvutada.

Samas on kasvamas majandusteadlaste konsensus, et maksumaksjate raha kulutamine räpase energia toetamiseks on muutumas aina õigustamatumaks, seda nii keskkonna kui rahalisest aspektist vaadatuna, sest taastuvenergia hind on viimastel aastatel kõvasti langenud.

Rahvusvahelise Taastuvenergiaagentuuri (IRENA) andmeil on elektritootmine maismaa tuuleparkidega 2010. aastast odavnenud 23 protsenti, samas kui päikeseenergia hind on langenud 73 protsenti.

«Subsiidiumid kipuvad süsteemi jääma ja nad võivad uute tehnoloogiate hinna langedes väga kulukaks muutuda,» ütles Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kliimamuutuse, elurikkuse ja veemajanduse osakonna juht Simon Buckle.

«Selline kulu vähenemine ei olnud isegi kümme aastat tagasi prognoositav. Need on olukorda muutnud ja mitmed taastuvallikad on nüüd mitmes kohas kivisöega konkurentsivõimelised,» lisas ta.

OECD töödokumendis leiti mullu, et naftale ja gaasile raha kulutamine mõjutab otseselt investeeringuid roheenergiasse. «Fossiilsete kütuste subsiidiumid vähendavad oluliselt taastuvallikate kasutamist,» öeldi dokumendis.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) leidis sel nädal avaldatud raportis, et 2018. aastal investeeringud nafta- ja gaasiprojektidesse tõusid, samas kui investeeringud taastuvenergiasse langesid kaks protsenti.

OECD hiljutise rapordi järgi pakuvad riigid fossiilkütuste ärile umbes 370 miljardi dollari jagu abi.

«See on magnituudi võrra rohkem kui globaalne rahavoog elurikkuse säilitamisse ja jätkusuutlikkusse,» järeldati raportis.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldas mais raporti, kus võeti arvesse fossiilkütuste kasutamise mõju kliimale ja tervisele ning  sellega kaasneva õhusaaste sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid.

IMF-i hinnangul ulatusid 2015. aastal energiasubsiidiumid 5,2 triljoni dollarini ehk 6,3 protsendi maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Dokumendis märgiti, et enim panustab fossiilkütuste kasutamise jätku Hiina, mis pakub umbes 1,4 triljoni dollari väärtuses abi kivisöele, naftale ja gaasile. USA oli 649 miljardi dollariga teisel kohal. Euroopa Liidu toetuse tasemeks hinnati 289 miljardit dollarit.

Raportis märgiti ka, et kui fossiilkütuste hinnad oleksid olnud täielikult riigiabivabad, oleks «globaalne süsihappegaasi emissioon olnud 28 protsenti madalam ja fossiilkütuste õhusaastest tingitud surmade tase 46 protsenti madalam».

Tunamullu tegi kliimamuutusele haavatavate riikide grupp V20 üleskutse tööstusriike ühendavale G20-le lõpetada 2020. aastaks turgu moonutava riigiabi andmise fossiilkütustele.

Äritegevuse keskkonnamõju uuriva InfluenceMapi tegevdirektori Dylan Tanneri sõnul on osa probleemist see, et valitsused määratlevad energiasubsiidiume ebamääraselt.

«Debatt läheb umbes nii: see ei ole subsiidium, see on toetus arengumaale, mis palus abi energiataristuks,» märkis ta.

«Aga osa sellest on riigiabi kivisöetehnoloogiale, mis ei ole avatud turul ilma valitsuse tagatud laenuta müünud ühtegi ühikut,» lisas ta.

Buckle ütles, et kuigi fossiilsetest kütustest tuleb loobuda palju kiiremini kui seda praegu tehakse, ei piisa ainult nafta- ja gaasiprojektide rahastamise lõpetamisest.

«Kui te vaatate õhusaastet, siis selle kulu on üüratu,» märkis ta. "Õhusaaste lahendamine ei ole ainult fossiilkütuste toetuse küsimus ja emissiooni maksustamine. Me räägime meie majanduste struktuursest muutmisest.»

Tagasi üles