Eesti merepiiri kaitseks napib jõudu

  • Rahuajal on meil rahuldav piiriseire.
  • Kriisiajaks napib aga sõjalaevastikku.

Eesti laevastikus on kolm miinijahtijat ja staabilaev, ekspertide hinnangul ei ole see Euroopa Liidu idapiiri kaitsmiseks piisav.

FOTO: Joakim Kelemnti

Kuigi Eesti saab piiri valvamisega enam-vähem hakkama, siis mereväe nõrkus eelkõige kriisi ajal teeb muret meie liitlastele.

Kui NATO ja Venemaa vahel peaks puhkema kriis, suunavad liitlased oma mereväed Atlandi ookeani põhjaosa laevateede kaitsmisele, kuni täiendavad üksused sealtkaudu appi jõuavad. Läänemerd peavad seni vabana hoidma kohalikud liitlasriigid. Eesti miinitõrjele keskendunud väike merevägi pole selleks piisav, ütles Saksamaa eruviitseadmiral Heinrich Lange pärast Läänemere merekaitset ja heidutust käsitleva raporti avaldamist.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Lange juhtis tähelepanu, et ka Venemaa Balti laevastik pole otsustava merelahingu ülekaalukaks kontrollimiseks piisavalt tugev, kuid hoiatas, et võimaliku konflikti korral püütakse tõenäoliselt kasutada allapoole NATO kollektiivkaitse lävendit jäävaid hübriidsõja võtteid.

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Andres Sang kinnitas, et järgnevate aastate jooksul kavandatakse arenguhüpet nii mereväe olukorrateadlikkuse kui ka miinitõrjevõime edendamisel. Plaanis on viia lõpule juba praegu töös olev kolme Sandown-klassi miinijahtija sonari- ja sidesüsteemide moderniseerimine, millega tagatakse laevade tööiga vähemalt järgmise kümnendi lõpuni.

Tagasi üles