Auto omamine vajub unustusse (11)
17. mai 2019, 00:01
/nginx/o/2019/05/16/12172537t1h45c2.jpg)
Autorendiettevõtete valdav seisukoht on, et vajadus isikliku auto järele muutub üha väiksemaks. Ühistranspordi, autorendi ja taksode abil moodustub paindlikum pakett.
«Rendiautode turg käib üsna samas taktis peavooluga autode müügis ehk ka rendiautode populaarsuse tabelis figureerivad kõrgematel kohtadel need autod, mis tänavapildis värskelt silma paistavad,» rääkis Roland Kask ettevõttest A Autorent. «Eks see ole ka loogiline, et rendifirmad teevad oma valikud, püüdes mõista ja ennustada, mida klient ennekõike soovib.» Suund ongi uute autode poole. «Ajad, kus võis kümne aasta vanuseid masinaid suure hooga ja valimatult välja pakkuda, on läbi,» lisas Kask. «Suundumus on ka sinna, et soovitakse pigem automaatkäigukastiga autosid. Seda soodustab muidugi asjaolu, et automaatkäigukastiga autode hind ei erine kuigivõrd manuaalkäigukastiga autode omast ja seega on vahe vaid mugavuses ja harjumuses.»
1autorendi juhi Henri Aderi sõnul on kõige nõutumad autod lihtsad väike-keskklassi rahvaautod, näiteks Toyota Corolla, Škoda Octavia ja Kia Ceed. «Kui teha populaarsemate rendiautode edetabel, oleks see väga sarnane müüduimate autode edetabeliga,» rääkis Ader.
Populaarseimad rendiautod
Suvised rendihinnad olenevalt rendiaja pikkusest
Škoda Octavia 28-42 eurot päev
Toyota Corolla 24-40 eurot päev
Kia Ceed 26-40 eurot päev
Allikas: rendifirmad
Sama kinnitas ka Kask ja lisas, et väikebusside kategoorias on siis ennekõike popimad Renault Trafic või Opel Vivaro – mis ongi ju tegelikult üks ja sama auto, lihtsalt märgid peal veidi teised.
Üks eripära veel: rendipargi kõige odavamate autode Toyota Yaristega sõidetakse Roland Kase sõnul ohjeldamatult vaid suveajal, kui nõudlus on ülisuur ning soovitakse kõige soodsamat pakkumist. Muul ajal on nõudlus kõige odavamate autode järele võrreldes väike-keskklassi autodega tunduvalt väiksem.
Huvi rentida pikemalt
Tüüpiline rendiperiood jääb kolme kuni viie päeva vahele, aasta lõpus ja suvisel puhkustehooajal veidi kauem. Just sealtmaalt algab ka rendifirmadele kasu toov rendiperioodi pikkus. «Auto muutub kasumlikuks ning saadav tulu katab kulud,» selgitab Kask A Autorendist. «Seetõttu on paljudel rendiettevõtetel ühepäevane rent kallim, sest kui arvestada, et iga sõiduk tuleb enne ja pärast renti pesta ja puhastada, mis enamasti on kliendi jaoks hinna sees, siis praeguste hindadega sealt palju alles ei jää.»
Rentimise pahupool
Paratamatult käib iga teenusega kaasas ka pahupool ning autorent ei ole erand. Nii on mõni auto näiteks lihtsalt ära varastatud.
«Eks meil on kümne tegutsemisaasta jooksul mitmeid juhtumeid olnud,» ütles 1autorent juht Henri Ader. «Üks sõiduk on meil kunagi esimesel tegutsemisaastal ära varastatud ning aja jooksul on ka mõned varguskatsed olnud, aga oleme autod välisriikidest kätte saanud.»
Samuti tuleb autorentidel ette juhtumeid, et renditud autot ei tagastata õigeks ajaks ning üritatakse maksmata sõita nii kaua kui võimalik. Juhtub ka seda, et klient on sõidukit vigastanud ning üritab seda varjata ja vastutusest hoiduda.
«Üks hiljutine juhtum oli, kus klient sõitis sõiduki karteri põhja katki ja proovis seda ise käepäraste vahenditega parandada, kuid õlileket täielikult peatada ei suutnud. Ta kasutas sõidukit edasi ning õli puudumise tõttu sai mootor viga,» sõnas Ader. «Esialgsest mõnesajaeurosest kahjust sai mitme tuhande euro suurune kahju.»
Tema sõnul õpib rendifirma igast olukorrast. «Kogemustega tekib ka lisameel, mis aitab võimalikke probleemseid kliente ära tunda, ja kahtluste korral on meil võimalus rendist loobuda,» märkis ta.
A Autorendi esindaja Roland Kask märkis samuti, et ette tuleb ebameeldivusi. «Teinekord juhtub nii, et ühepäevase rendi jooksul suudetakse auto jalamattidest kuni laepolstrini nii ära mäkerdada, et kohati jääb fantaasiast vajaka mõistmaks, kuidas see juhtuda sai,» rääkis ta.
Tüüpilisemad juhud, mil kliendid peavad lisaks renditasule kukrut kergendama, on enamasti need, kus unustatakse auto tagastamisel tankida.
Kask rääkis hiljutisest juhtumist, kui klient tagastas auto ning märkuse peale, et paak ei ole täis, süüdistas tähenärimises mõne grammi kütuse pärast. «Hiljem selgus, et ta oli tankinud, aga seda viimati Rakveres ja pärast seda sõitnud veel umbes 130 kilomeetrit,» täpsustas Kask.
Sellisel juhul enamasti võetakse deposiidist tankimiseks kulunud summa ning teenustasu, mis jääb 10–15 euro piiresse.
On ka juhtumeid, kus klient toob auto tagasi ja tunnistab, et oli kiire ega jõudnud tankima, sest peab kohe näiteks laevale tõttama. Siis trahvi ei tehta ja võetakse raha vaid puudu oleva kütuse jagu.
Trahvimisi tuleb ette ka näiteks siis, kui auto tagastamisega hilinetakse ja sellest ette ei teatata. Siis võib trahv ulatuda mitmekordse päeva rendihinnani, sest autod on tihedalt broneeritud ja järgmine klient ootel ning rendifirma peab tegema ümberkorraldusi, et leida teine auto. Lühikese etteteatamisega on see vahel keeruline.
Samuti ei mõista rendifirmad nalja autos suitsetamisega – sellega käib üsna resoluutselt kaasas paarisajaeurone trahv.
Küll aga on arvestatav hulk inimesi, kes on otsustanud rentida sõidukit pikemaks ajaks ehk rohkemaks kui üks või kaks kuud. «Niimoodi saab ühte kuumaksesse kenasti kokku koondada kõik autoga seonduvad kulud ja alati kindel olla, et ollakse ootamatuste vastu võimalikult hästi kaitstud,» lisas Kask.
Klientide vajadused
Rendifirma tavaline klient on enamasti inimene, kes autot iga päev ei vaja, küll aga siis, kui soovib sõita kaugemale, kui see ühistranspordiga mugav ja mõistlik oleks. See annab talle ühtlasi vabaduse võtta täpselt selline auto, nagu tuju on, olgu siis rahakoti paksusest või sõidu eesmärgist lähtudes.
Teine suur osa klientuurist on välismaal elavad inimesed, kes vajavad sõidukit Eestisse tulles. Suur osa neist ka eestlased, kes elavad või töötavad välismaal ning kellel on kodumaale lihtsam tulla ilma autota ja ringiliikumiseks endale siin sobiv sõiduk rentida.
On veel kolmas suurem rendiklient – inimene, kes vajab oma sõiduki hoolduse või remondi ajaks asendusautot. Paljud rentijad on ka ettevõtted, kes oma töötajatele teatud ajaks sõiduvahendit vajavad, olgu siis sõiduautot või kaubikut, millega saab igapäevase töö tehtud.
Oma autot pole vaja
Üha enam avaldavad autorendiärile mõju mitmesugused mobiililahendused ja jagamisteenused, näiteks inimeselt-inimesele-renditeenus Autolevi või aprillis turule tulnud Leedu rendiäpp Citybee.
Citybee on hea lahendus neile, kellel on korraks näiteks ehituspoest kauba koju viimiseks kaubikut vaja. Leiad äpist lähima auto, broneerid selle ja alustad rendisessiooni. Iga kasutusminut ja läbitud kilomeeter arvutatakse ümber eurodeks ja võetakse sessiooni lõppedes automaatselt inimese kontolt maha. Ei mingit suhtlemist inimestega, vajadust tankida või autot pesta. Kui Leedus pakub äpp mitmesuguseid autoklasse, siis Eestis ainult kaubikuid.
Suur erinevus võrreldes tavalise rendifirmaga on see, et viimastel on sõidukite minimaalne rendiperiood üks päev. See tagab ka, et klient saab alati pestud ja tangitud sõiduki, mida minutipõhise renditeenuse pakkuja alati tagada ei suuda.
Autolevi on samuti huvitav lahendus, seal rendivad enamasti inimesed ise välja oma isiklikke autosid. Hinnatase on veidi madalam, aga kindlus autode korrasoleku suhtes väiksem. Kliendi jaoks kõige ebamugavam erinevus Autolevi ja tavapärase rendifirma vahel on see, et paljud Autolevi pakkujad nõuavad värskelt pestud sõiduki tagastamist või autopesu eest lisaraha, rendifirmadel kuulub see üldjuhul hinna sisse.
Tauri Kärson, inimeselt-inimesele-rendifirma Autolevi
Tauri Kärson, inimeselt-inimesele-rendifirma Autolevi
Autojagamine on kiiresti kasvanud, sest see on nii kättesaadavaks ja mugavaks muutunud. Näen seda Autolevi pealt, oleme kasvanud viimasel ajal järjest kiiremini ja keskmiselt toimub Autolevis iga tund üks tehing.
Autoomanikud annavad auto üle enamasti oma kodu juures, mistõttu saavad ka rentijad võtta autot väga paljudest asukohtadest ja samuti oma elukoha lähedalt.
Oluline trend on ka keskkonnateadlikkus, auto omamine ei ole kulukas ainult rahakotile, vaid ka loodusele. Järjest rohkem inimesi ei soovi autot pidevalt omada. Autode jagamine annab aga neile ligipääsu sõidukile, kui nad seda vajavad.
Teisalt on kasvanud ka traditsiooniline autorenditurg, inimesed liiguvad rohkem ja mõjutajaks on kindlasti olnud ka elatustaseme tõus. Eksperdid ennustavad nii autojagamisele kui ka -rendile järgnevateks aastateks kasvu. Põnevaks läheb asi kindlasti ka siis, kui turule tulevad isejuhtivad autod. Isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtul on võimalik autojagamist veel lihtsamini ja efektiivsemalt teha.
«Uuema aja teenused seni ei ole määravat rolli mänginud,» märkis Kask A Autorendist. «Kindlasti seal on kliente, aga enamasti tunduvad need olevat just pigem need «ühe päeva rentijad», kes on nõus teenuse kvaliteedi arvel tegema mööndusi soodsama hinna kasuks.»
Enda sõnul tervitab aga Kask suhtumist, mida need uued jagamisteenused toetavad: «Need aitavad kaasa mõtteviisi muutusele, et auto omamine ei ole enam esmajärguline vajadus ja et oma sõidud saab tehtud tunduvalt efektiivsemalt ja soodsamalt.»
Renditakse luksust
Autorenditurult leiab eriliste sõitude tarvis ka luksuslikke sõidukeid, näiteks kui tulemas on tähtis külaline, isiklik pidupäev või soov kallimaga uhke nädalavahetus veeta. Nõudlus selliste sõidukite järele on väiksem, kuid siiski olemas ja selleks on autod saadaval.
«Tegeleme vorsti müügiga, mitte saia ja vorsti müügiga,» naljatles tippklassi autode väljarentimisele keskendunud A+ Autorendi juht Allar Aas.
A+ on oma nišiks valinud luksussõidukite, esindus-, sport- ja supersportautode, luksuslike väikebusside ning mootorrataste väljarentimise. Kiirus, võimsus, stiil, luksus ja mugavus, alustades klassikalisest premium-klassi sõidukist, E-klassi Mercedes-Benzist ja lõpetades Lamborghini Aventadori või Aston Martiniga.
«Lisaks mugavusele on meie klientidele oluline, et kapoti all oleks midagi, mis annab tõelise sõiduelamuse,» selgitas Aas, viidates sellistele masinatele nagu Mercedes-Benz S63 või Ford Mustang Shelby GT 500. Nõutuim renditav luksusauto Eestis on aga Porsche Panamera.