Kümme Eesti suurimat majandusmootorit: kes nad on?
On ka salapäraseid ettevõtteid!

Ericssoni tootmine Eestis

FOTO: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Eksportijad on piltlikult Eesti majanduse eliit, sest suuresti just ekspordile toetub Eesti avatud majandus. Need on ettevõtted, kes majandusse raha sisse toovad.

Seetõttu reastame 500 Eesti tublimat ekspordikäibe järgi. Andmed pärinevad 2017. majandusaasta aruannetest.

Eesti eksportijate esikümnesse mahuvad suured rahvusvahelised lääne tööstushiiud, nagu Ericsson või ABB, aga ka mitu suhteliselt tundmatut kütuse, metalli või teraviljaga kauplejat, kelle omanikud asuvad idas.

1. ERICSSON EESTI AS - 798 962 000 eurot

Rootsi Ericssonile kuuluv elektroonikatehas on eksportijate edetabelis trooninud juba pikki aastaid ning mõnes mõttes ongi tegu Eesti ekspordi sümboliga, mis on siinsele majandusele olnud pikalt võtmetähtsusega. Eesti ekspordistatistikaski mängib kvartalist kvartalisse suurt rolli see, mis riigist Eesti tehasel parajasti tellimusi on või kui suur on müügimaht.

Aastal 2017 müüs Ericsson Eestist välja pea 800 miljoni euro eest kaupu – võrdluseks olgu öeldud, et üldse oli Eesti eksport toona 12,8 miljardit ehk üks firma annab väljaveost üle kuue protsendi. Tõsi, aasta varem oli eksport isegi üle 1,2 miljardi ning veel paar aastat varem ulatus osakaal koguekspordist 14 protsendi juurde.

Järsu languse taga on esiteks muutunud tooteportfell – uute toodete omahind on madalam –, teisalt aga logistika ümberkorraldamine kontserni sees, mistõttu Eesti Ericsson enam osa tooteid ei vahenda, toob ettevõte ise esile.

Firma tooteportfellis on asjade interneti lahendused, 3G- ja 4G-tooted ning praeguseks on firma teinud suuri panuseid ka 5G arendamisele. Ericssoni kontserni äri oli konkurentsi ja muutuva turu tõttu pikalt surve all, mis peegeldub hästi ka Eesti tehase 2017. aasta tulemustes. Vahepealsel ajal on firma restruktureerimine aga tublisti edenenud ning mullu ületas kontsern igas kvartalis analüütikute ootusi. Tõsi, neljandas kvartalis oldi veel kahjumis.

2017. aastal juhtis Ericsson Eestit veel Seth Lackman, kes liitus Ericssoniga Soomes üheksakümnendate keskel. Alates 2018. aasta aprillist tüürib firmat samuti veerandsada aastat kontserni heaks töötanud Andrus Durejko.

2. MANOIR ENERGY OÜ - 418 683 794 eurot

2010. aastal asutatud Tartu firma tegeleb vedelkütuste ostu-müügi ning veoteenuse vahendamisega. Kodulehel toob Manoir esile, et koostööpartnerite seas on Alexela terminalid kahes Eesti sadamas, lepingud on firmal ka terminalidega Riias, Murmanskis ja Pihkvas. Ettevõte märgib ka, et juhatusel ja kauplejatel on pikaaegne toormekauplemise kogemus suurtest hiidudest nagu Enron Energy Services, Gazprom ja Trafigura.

Äri teeb firma samuti hiidudega, klientide seas on juba mainitud Trafigura, aga ka näiteks Shell, E.ON, Vitol ja Dow Europe. Firma tarnijate seas on Gazprom Neftehim Salavat ja Sibur International, ent ka Eesti firmad Eesti Energia ja VKG, seisab kodulehel.

Firma omanik on Eesti ettevõtja Valeri Stefanovitš. 2016. aastal rääkis ta Äripäevale, et Manoiri edu põhjus on lihtne – puhas töö ja kliendibaasi rajamine.

Müügimahtude maht on küllaltki peadpööritav: kui 2016. aastal oli käivet pisut üle 101 miljoni euro, siis 2017. aastal see enam kui neljakordistati 423 miljoni euroni. Riikide lõikes oli suurim turg 296 miljoniga Singapur, Eesti roll oli vaid suures pildis tagasihoidlik 296 miljonit eurot.

Nagu vahendusäriks kombeks, oli kasumimarginaal tagasihoidlik, ent suure käibe tõttu tuli puhaskasumit kokku siiski soliidsed 3,9 miljonit eurot. Dividende otsustas Stefanovitš firmast mitte võtta, mis tähendab, et 2017. aasta lõpus oli firmas jaotamata kasumit kokku 6,5 miljoni euro jagu.

3. NT BUNKERING AS - 180 829 503 eurot

Baltic Sea Bunkeringi kontserni kuuluv firma tegeleb laevade punkerdamise ja laevakütuse hulgimüügiga. Kaupa müüb ettevõte sisuliselt täielikult teistele Euroopa Liidu riikidele.

Omanikud on ametlikult Aleksei Tšulets ning Hollandi Antillidel registreeritud firma CNP Investment N.V. Äripäev on kirjutanud, et offshore-firma taga on Tšulets ise ning tema Venemaa äripartner ja sõber Sergei Pasters.

CNP ning Tšulets on eelkõige tuntud Paldiski Põhjasadama omanikena, samuti kuuluvad neile ekspedeerimisfirma Merktrans, Paldiski raudteejaamas opereeriv Railservis AS ning kinnisvarafirma Altoona. Lisaks kuuluvad Tšuletsile kütuse müügiga tegelevad Saurix Petroleum ning Infast Oil. Meedia on Tšuletsi hinnanud ka Paldiski kohalikus poliitikas ülitähtsaks ja mõjuvõimsaks inimeseks.

Tšulets on offshore-firmade kasutamise poolest tuntud ning kurikuulus Panama dokumendileke advokaadibüroost Mossack Fonseca paljastasid, et CNP Investment N.V. on omakorda kahe Briti Neitsisaarte ettevõtte omanik, neist ühes Paldiski Sadamate juhtkonna kõrval. Seotud on Tšulets veel mitme välismaise ettevõttega.

4. PKC EESTI AS - 174 242 645 eurot

PKC tegeleb tarbesõidukite ja põllumajandustehnika tootjatele juhtmeköidiste ja ühenduskaablite projekteerimise ja lepingulise tootmisega.

Veel 2014. aastal töötas firma heaks Eestis üle tuhande inimese, ent aasta lõpul suleti kulude kokkuhoiuks Haapsalu tehas. 2017. aasta kevadel sulges uksed ka Keila tehas ning tootmine suunati ümber peaasjalikult Leetu ja Venemaale.

Nii ongi PKC Eesti praegu tootearenduse ning üldjuhtimisega tegelev keskus, mis tellib allhanget teistest kontserni firmadest ning tegeleb kohapeal ka tootearenduse ja projekteerimisega. «Üha muutuv maailm ja tegevuskeskkond toob kaasa uusi ärimudeleid, mitmeid väljakutseid ja valikuid. Ettevõte tugineb edasistes plaanides ja tegevustes ennekõike kontserni rahvusvahelisele haardele, enda tugevustele ja klientide ootustele,» kirjeldab ettevõte ise enda majandusaasta aruandes äriseisu.

2017. aasta jaanuaris sõlmisid firma Motherson Sumi Systems Limited ja varem Soome börsil noteeritud PKC Group Oyj juhatus ühinemislepingu ning alates sama aasta kevadest kuulub PKC Eesti läbi PKC Groupi uue omaniku rahvusvahelisse kontserni Motherson Sumi Systems Limited.

5. MBR METALS OÜ - 168 953 818 eurot

Denis ja Ilja Treštšalovile kuuluv firma tegeleb metallide ja metallimaagi hulgimüügiga. Ettevõtte peakorter on Tallinnas ning äri tehakse SRÜ riikides, Euroopa Liidus ja Aasias. Kokku 169 miljoni euro juurde küündiv müügitulu jagunes pea pooleks ELi ja ühendusest väljaspool asuvate turgude vahel.

Firma toodete hulka kuuluvad näiteks roostevaba ja eriterase toorained, metallid ja sulamid supersulamite tootmiseks ja lennunduses kasutamiseks, ent ka metallid ja sulamid alumiiniumsulamite tootmiseks, reeniumi tooted ning haruldased muldmetallid ja sulamid.

Kasumit teenis metallifirma 2017. aastal 4,8 miljonit eurot, pea kahekordistades aasta varasema 2,6 miljoni suuruse plussi. Dividende Treštšalovid firmast ei võtnud, nii et aasta lõpuks oli MBR Metalsil jaotamata kasumit kokku 12,5 miljoni euro eest.

ABB tootmine Jüris.

FOTO: SANDER ILVEST / PM/SCANPIX BALTICS

6. ABB AS - 155 437 000 eurot

Eesti lüli Šveitsi-Rootsi tööstushiiust ABB, mis tuli ajakirja Fortune maailma 500 suurima ettevõtte edetabelis mullu 341. kohale. Kontserni ülemaailmne peakontor asub Zürichis, 1991. aastal asutatud Eesti üksust juhitakse aga Rae vallast Jüri alevikust.

Jüris asuvad ka firma müügiüksused, madalpingesüsteemide, komplektalajaamade, mootorite ja generaatorite ning ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehased ja turbokompressorite hooldus.

ABB Eesti üksus tutvustab kodulehel, et pakub keskpinge-, madalpinge- ja automaatikatooteid, teostab automaatika- ja elektrifitseerimise projekte tööstuses, elektrijaamades ja infrastruktuuris ning tarnib terviklahendusi ja seadmete pakette, et tagada klientidele elektrivarustus. Lisaks pakub firma tööstusfirmade tootmisseadmete hooldust.

Eesti ettevõte toodab peamiselt koduturule elektrijaotuskilpe ja ekspordiks generaatoreid, mootoreid, erinevaid komponente muudele elektrimasinatele, komplektalajaamu, sagedusmuundureid ja taastuvenergia seadmeid.

2017. aasta kokku pea 183 miljoni euro suurusest müügitulust andis Eesti kokku 27,5 miljonit eurot, ülejäänud kaup läks ekspordiks. Suurim turg oli seejuures Soome, kuhu firma müüs 101,2 miljoni euro eest. Kaupa müüb firma aga sisuliselt üle kogu maailma, EList USA, Korea, Brasiilia ja Uus-Meremaani.

ABB ASis töötas 2017. aastal 1258 inimest, mida oli tublisti rohkem kui 1096 töötajat aasta varem. Palgakulu oli kokku 29,7 miljonti eurot ehk ühe töötaja kohta oli keskmine kuine brutopalk ligikaudu 1971 eurot.

7. STORA ENSO EESTI AS - 151 455 115 eurot

Soome Stora Enso kontserni Eesti ettevõttele kuuluvad puidutööstused Imaveres – seal asub saeveski ning toodetakse puitliimtalasid, puitkomponente ning graanuleid – ja Näpil, kus asub samuti saeveski ning toodetakse hööveldatud ja värvitud saematerjali ning puidugraanuleid. Lisaks on Stora Enso Eestil metsavarumisüksus kontoritega Pärnus, Tartus, Kuressaares, Imaveres ja Näpil. Firmal on ka tütarettevõtted Lätis ja Leedus.

Lisaks tootmisele ja varumisele tegutseb Stora Enso Eesti juures aga ka Tallinnas globaalne tugiteenuste keskus, milles finants-, IT- ja logistikaüksused teenindavad grupi ettevõtteid üle maailma, märkis firma majandusaasta aruandes. Mullu laiendas firma enda Tallinna finantsteenuste keskust veelgi, luues pealinna ligikaudu 70 uut töökohta. Kokku oli kõikides Eesti üksustes 2017. aasta lõpus palgal 603 töötajat.

Kokku 201 miljoni eurosest käibest teenis Stora Enso Eesti üksus 2017. aastal 49,6 miljonit koduturul, ülejäänu saadi ekspordist. Suurim turg oli seejuures 30,4 miljoni euroga Jaapan, järgnesid Soome ja Austraalia.

8. TOYOTA BALTIC AS - 149 196 525 eurot

Eesti firma otsene omanik on Soomes tegutsev Toyota Auto Finland, ent lõplik kasusaaja on Jaapani Toyota Motor Corporation ise. Suureksportija staatus tuleb ettevõttel aga eelkõige sellest, et Eestist müüb firma autosid üle kogu Baltikumi. Nii teenitigi 252 miljoni suurusest käibest Eestis 103, Lätis ümmarguselt 61 ning Leedus pisut üle 85 miljoni euro.

Uute sõiduautode ja kaubikute registreerimine Baltimaades kokku oli mullu märtsis lõppenud majandusaastal 80 700 sõidukit, mis oli 13,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Toyota Balticu müük oli samas 11 469 ning turuosa kasvas 12,7 protsendilt 13,4 protsendini.

Autoturu kasvust Baltimaades käsikäes kulude optimeerimisega tõidki Toyota Balticule majandusaastal 3,2 miljonit eurot kasumit, mida on tublisti rohkem aasta varasemast 2,2 miljonist.

9. CARDIFF TRADING OÜ - 146 559 032 eurot

Raudteevagunite rendi ja teravilja hulgimüügiga tegelev ettevõte, mille omanikud on Ukrainas elavad Alona ja Iaroslav Shkut. Kogu müügitulu teenib firma väljaspool Euroopa Liitu (ja Ukrainat) ning ettevõttel pole Eestis ka ühtegi töötajat. Kodulehel seisab Tallinna Paldiski maantee kõrval aadressireal ka Borõspilska tänav Kiievis.

Kodulehel selgitab Cardiff Trading, et vahendab peamiselt Musta mere piirkonna teravilja - maisi, söödaotra ja -nisu, soja, rapsi ja muud – ning pakub raudteelogistika teenuseid. Peamiselt keskendub firma just süvameresadamatele.

Logistikaäriks kuuluvad ettevõttele oma vagunid ning tihedat koostööd tehakse ka Ukraina veofirmaga Seedrail. Ühiselt veetaksegi peamiselt vilja, ent sekka satub ka muud tahket ja vedelat lasti.

Nagu hulgiärile kombeks, on ettevõte küll kasumis, ent marginaalid vägagi õhukesed: 2017. aasta pea 147 miljoni euro suuruse müügitulu juures kogunes kasumit 174 500 eurot, mis teeb marginaaliks umbes 0,11 protsenti. Aasta varem on oli 42,2 miljoni juures kasumit 672 000 euro kandis. Suurt muutust nii käibes kui kasumis firma enda aastaaruandes lähemalt ei ava.

10. CROSS OFFICE OÜ - 140 311 323 eurot

Täies ulatuses Läti elanikule Oleg Riabovile kuuluv ettevõte tegeleb kütuse tankimisega laevadele. Alles 2016. aasta sügisel tegevust alustanud firma on Eestis küllaltki vähe tuntud ning ka meediakajastus on olnud tagasihoidlik.

Esimesel täistegevusaastal ehk tunamullu ulatus firma müügitulu 141 miljoni euro juurde, millest  37 miljoni euro teeniski ettevõte Venemaalt. Klientide seas loetleb firma üles rea tuntud laevaomanikke ja -operaatoreid, näiteks Eesti Hansa Shipping, Atlas Baltic, Taani logistikahiid Maersk, Finnlines, CMA CGM.

Põhitarnijate seas toob firma enda aruandes esiteks esile näiteks Rosnefti, Gazpromnefti ning Vene riikliku naftahiiu Lukoili.

Muuseas, 11. kohal on osaühing Viking Trading 135,3 miljoni euroga. Ukraina ettevõtja Oleksii Gavrylovi omanduses olevast firmast avalikkusele palju teada pole. Firma tegeleb sarnaselt edetabelis kaheksandale positsioonile tulnud Cardiff Tradingule Musta mere piirkonnast pärit teravilja ja õliseemnete rahvusvahelise kaubandusega.

Peamisteks kaubandusartikliteks on majandusaasta aruande järgi nisu, oder, mais, soja, oad ja muu sarnane. Lisaks arendas firma linnuliha ja sojaubade töötlemise ja kaubanduse äri.

Aruandes seisab, et firma tegutseb turgudel Eestist ja Ukrainas Vahemeremaade, Lähis- ja Kaug-Ida ning Ameerika riikideni.

Vaata ka allolevat tabelit!

Tagasi üles