Swedbank: tööjõupõud hoiab palgakasvu kiirena
15. mai 2019, 11:09
Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul näitab esimese kvartali tööturu statistika, et tööjõupuudus ei näita raugemise märke. Keskmise brutokuupalga kasv peaks Swedbanki hinnangul küündima sel aastal seitsme protsendini.
Pingeline olukord tööturul püsib
Tööturu statistika näitab, et pingeline olukord tööturul püsib. Hõive määr on rekord-kõrge ja tööpuudus erakordselt madal. Tööpuudus oli viimati nii madal, alla viie protsendi, eelmise majandustsükli tipus aastatel 2007-2008. Ilma töövõimereformita oleks tööpuuduse määr veelgi madalam. Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed. Statistikaameti poolt küsitluse abil tuletatud töötute arv on ilmselt mõnevõrra alahinnatud, sest Töötukassa andmetel oli töötuid tuhande inimese võrra rohkem ja kõik töötud Töötukassas arvel ei ole.
Esimeses kvartalis koondati Töötukassa andmetel varasemast rohkem inimesi, kokku üle 1000 töötaja. Koondatute hulgas oli bussijuhte, kaevureid, pankureid, õmblejaid. Koondatute vastu on juba huvi üles näidanud teised tööandjad. Tööjõupuudus lihtsustab uue töö leidmist - Statistikaameti hinnangul oli aasta viimases kvartalis üle 10 000 täitmata ametikoha.
Hõive kasvas oodatust rohkem
Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv esimeses kvartalis 11 000 inimese võrra. Kasvas palgatöötajate arv ja seda just teenindussektoris. Ettevõtjate arv ei muutunud. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kerkis osa-ajaga töötajate arv. Osalise koormusega töötavate inimeste osakaal suurenes esimeses kvartalis 14 protsendini. Kuna nõudlus tööjõu järele on tugev, leiavad rakendust ka need, kes täisajaga töötada ei saa või ei taha.
Välismaalased vähendasid tööjõupõuda
Tööjõupuudus oli aprillis Konjunktuuriinstituudi andmetel äritegevust takistav peamine tegur viiendiku tööstusettevõtte ning kolmandiku teenindus- ja ehitusettevõtte hulgas. Ilma võõrtööjõuta oleks tööjõupuudus veelgi suurem, seda eriti ehituses. Eelmisel aastal töötas Eestis lühiajaliselt ligi 23 000 välismaalast. Immigratsiooni tõttu on tööealiste inimeste arvu vähenemine Eestis peatunud. Tööealiste sisserännanute hulgas oli kõige rohkem eestlasi (42 protsenti), neile järgnesid venelased (11 protsenti) ja ukrainlased (9 protsenti).
Palgakasv püsib kiire
Töötajad tunnevad ennast tööturul võrdlemisi kindlalt. Täitmata ametikohtade arv ja töötaja algatusel töölt lahkunute hulk on endiselt kõrged. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja Tolliameti andmed näitavad palgakasvu kiirenemist 8,5 protsendini selle aasta esimeses kvartalis. Palgafondi kasvu vedasid esimeses kvartalis Maksu- ja Tolliameti andmetel ehitus, tervishoid ja haridus.
Esimese kvartali numbrid viitavad seniste trendide jätkumisele tööturul. Swedbanki prognoosi järgi püsib hõive määr kõrge ja tööpuudus madal terve aasta vältel. Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena. Keskmise brutokuupalga kasv peaks Swedbanki hinnangul küündima sel aastal 7 protsendini.