Ühistud: suurenevad arved hakkavad üle jõu käima
14. detsember 2011, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuhi Urmas Mardi sõnul seavad uuest aastat suurenevad majapidamiskulud, mis on mõjutatud peamiselt elektri, gaasi ja kütte kallinemisest, korteriomanikud väga raskesse olukorda.
«Korteriomanikel tuleb valmis olla mõnes kohas koguni rohkem kui 40-protsendiliseks kütte hinnatõusuks,» hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuht Urmas Mardi pressiteates. Ta lisas, et hindade tõstmisest on teatanud ka Eesti Gaas ning gaasitarbijatel tuleb uuel aastal maksta 15 protsenti rohkem. Ka tõuseb elektri ning prügiveo hind. Nii võib Mardi sõnul juhtuda, et nii mõnelegi korteriühistu liikmele käib kommunaalarvete tasumine lihtsalt üle jõu.
Liidu pressiteates seisab, et kuigi pikemas plaanis püüavad nad ka suurfirmadega läbi rääkida ning koduomanike huvide eest seista, ei maksa hindade alanemisele loota - pigem tuleks kodukulude kokkuhoidu silmas pidades ühistul kaaluda maja renoveerimist.
Mardi hinnangul on võimalusi majade renoveerimiseks ning selleks ka riiklike toetuste saamiseks praegu oluliselt rohkem kui näiteks kümme aastat tagasi. «Senised uuringud näitavad, et renoveeritud majades vähenevad küttearved kuni poole võrra ning võib loota, et kulud ka tulevikus samale tasemele jäävad,» kinnitas Mardi.
Küttekuludest kõneldes tuleks Mardi hinnangul aga silmas pidada ka kaugküttekadusid.
«Tarbijad maksavad kaugküttevõrkude soojuskao eest kokku üle 44 miljoni euro ehk 689 miljoni krooni, nagu selgus riigikontrolli auditist. Juba enne soojuse jõudmist tarbijani torustikus kaduma 10-30 protsenti soojusest ning 28 omavalitsuse soojusvõrgus ulatub kadu üle 25 protsendi, aga tarbijalt nõutakse seda raha küttearves ikkagi - see lihtsalt pole normaalne,» nentis Mardi.
Kui aga koduomanikul tekib kommunaalkulude tasumisel raskusi, soovitab Mardi kohe ühistule sellest rääkida. «Tuleks oma probleemidest ühistu juhti teavitada ning muret kurta, ühistu juht peaks üritama leida võimaluse tekkinud olukorra lahendamiseks, kas või näiteks maksegraafiku näol,» selgitas Mardi.
«Kõige hullem on olukord, kus inimene jätab lihtsalt arved maksmata ning järgneb vaeva- ja aeganõudev kohtuvaidlus.»