Eestis on pea 30 000 korterit, kus pole vett, WCd ega keskkütet

Eestis on endiselt kümneid tuhandeid kortereid, kus puuduvad igasugused elementaarsed mugavused. Uks on neil siiski ees.

FOTO: SANDER ILVEST / PM/SCANPIX BALTICS

Eestis on 27 000 eluruumi, kus puuduvad absoluutselt igasugused mugavused – pole kraanivett, vesiklosetti, vanni või dušši ega keskkütet.

Lisaks on Eestis kokku veidi üle 40 000 korteri, kus on vaid üks ülal loetletud «mugavus». Ehk näiteks korter, kus pole kraanivett, WCd ega vanni, kuid on keskküte.

Selline pilt vaatab vastu statistikaameti 2018. aasta jaanuari andmetest, millest selgub, et Eestis on kokku 718 600 eluruumi. Neist asustatud on peaaegu 76 protsenti ehk 542 500.

Pooled nendest on väiksemad kui 60 ruutmeetrit, neljandik eluruume on pindalaga 60–80 ruutmeetrit ning ülejäänud neljandik üle 80 ruutmeetri. Peaaegu kaks kolmandikku asustatud eluruumidest on 2- ja 3-toalised eluruumid.

Kõigist asustatud eluruumidest on 66 protsendil olemas kõik neli mugavust: kraanivesi, vesiklosett, vann või dušš ning keskküte.

Eesti elamufondi võib pidada ka küllaltki vanaks. Näiteks olemasolevatest eluruumidest vaid 11 protsenti ehk 78 000 asub hoonetes, mille ehitusaasta on olnud 2001 või peale seda. Kõik ülejäänud majad on ehitatud juba eelmisel sajandil.

Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus on Harju ja Tartu maakonnas.

Tagasi üles