Viinatootjad elavnesid: jätke alkoholiaktsiisid rahule (3)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
13.11.2018. Tallinn.
Liviko, Laua viina tootmine. 

Table vodka production.
FOTO: EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA
13.11.2018. Tallinn. Liviko, Laua viina tootmine. Table vodka production. FOTO: EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Jutud alkoholiaktsiisi peatsest langetamisest on aktiviseerinud kange alkoholi tootjad, kes leiavad, et piirikaubanduse kasv on pidurdunud ja Eesti siseturg taastumas, mistõttu pole mõtet aktsiise torkima minna.

Alkoholitootjate ja Maaletootjate Liit, mis esindab kange alkoholi tootjate ja maaletoojate huvisid, kirjutas valitsusele kirja, kus selgitas enda positsioone. Kuigi aeg-ajalt on Eesti õlletootjad ja viinatootjad olnud ka ühes paadis, siis nüüd lähevad vaated piirikaubandusele kardinaalselt lahku.

Liidu tegevjuht Triin Kutberg sõnas, et kuigi piirikaubandus Lätiga sai alguse aktsiiside tõstmisest, ei ole seda võimalik aktsiiside langetamisega nii kergelt kaotada. Ta viitas nii Taani-Saksamaa kogemusele, kus piirikaubanduse traditsioon on juba aastakümnete pikkune, kui ka sellele, et Eesti elatustase on lõunanaabritest kõrgem, mis suunab eestlasi üle piiri isegi madalamate aktsiiside korral.

Kutbergi sõnul pole aktsiiside langetamisega võimalik endises mahus taastada ka põhjapiiri. Ühe põhjusena tõi ta välja Soome seadusemuudatuse, mis lubab tavalistes jaekettides müüa kuni 5,5 protsenti sisaldusega alkoholi, mida varem tohtis müüa üksnes riiklikus alkoholimonopolis Alko. «Eesti aktsiisimäärad võrreldes Soomega on jätkuvalt umbes 2 korda madalamad, piirikaubandus põhjanaabritega on aga hääbumas.»

Kui langetada, siis kõigile

Seejärel jõuab Kutberg Eesti siseturuni, mis on tema sõnul tänavu rahunenud. «Aktsiisilaekumised ja siseturumüügid on taastumas,» kirjutas ta, lisades, et kiiresti kasvanud majanduse ja elatustaseme tõusu tingimustes on see loomulik, ettevõtjad ja tarbijad absorbeerivad aktsiisitõusu. Ühe argumendina nimetas ta ka Kagu-Eesti ettevõtete hulgas läbi viidud uuringut, kust selgus, et Põlva-Võru-Valga ettevõtete kindlus on paranenud, käibekasvu ootused on aastaga kahekordistunud ning hirm tuleviku ees on taandunud.

«Tööstusettevõtete ja edasimüüjate jaoks on oluline rahu, stabiilsus ja ettenähtavus. Olukorras, kus piirikaubandus näitab rahunemismärke, pole põhjust järskude muudatustega võtta uusi riske,» selgitas Kutberg. Kui aktsiise ikkagi langetada, ei omaks see tema sõnul kiiret mõju reaalhindadele, kuna vanade maksumärkide kauba realiseerimine võtaks aega. See aga võib tähendada, et lühiajaliselt eelarvelaekumised hoopis väheneks.

Lõpuks teeb Kutberg huvitava ettepaneku. Kui valitsus ikkagi otsustaks aktsiise langetada, tuleks seda vähendada nii õlle- kui ka viinatootjatel mõlemal 19 protsenti. Kui aga jutt käib ainult lahja alkoholi aktsiisidest, siis seda kange alkoholi tootjad kindlasti ei toeta.  

Aktsiisilangetus kui eksperiment

Seni on rahandusminister Martin Helme lubanud, et ta toob alkoholiaktsiisid alla tagasi. Viimati ütles ta seda Tre raadio saates «Räägime asjast», kus ta lubas maksimaalselt pingutada, et aktsiisid langeksid juba tänavu 1. juulist.

Helme põhjendas, et kui nad vähendavad alkoholimakse juba suvest, saavad nad paari kuuga pildi ette, kuidas mõjub see eelarvele, Läti piirikaubandusele, aga ka soomlaste ostudele Tallinnas. «Kui tulevad kõige mustemad stsenaariumid, saame seda arvesse võtta. Kolm-neli kuud läheb aega, et efekt teada saada. Kui me ootame aga järgmise aastani, siis me vahepeal võime kaotada jälle kümneid miljoneid eurosid,» selgitas Helme.

Kas Helme rääkis lahjast või kange alkoholi aktsiisist, jäi lahtiseks. On aga tõenäoline, et ta pidas silmas ikkagi lahja alkoholi aktsiisi, kuna just seda on viimastel aastatel kõige järsemalt tõstetud.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles