Eesti suurim ehitaja kurdab, et pangad ei taha enam laenu anda

Merko ehitus.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Esimeses kvartalis kasumit enam kui kahekordistanud Merko Ehitus näeb murekohana Balti pangandust, kus konkurents on väike ja laenude saamine üha raskem.

Merko Ehituse esimese kvartali käive langes 4 protsenti 77 miljoni euroni, samas kui puhaskasum tõusis enam kui kaks korda 2,8 miljoni euroni. Ostjatele anti üle 63 korterit, mida on viiendiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. Suurimad projektid olid Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas, Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid Riias ning Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid Vilniuses, teatas firma börsile.  

«Merko Ehituse strateegiline ärisuund on korteriarendus ning tänavune planeeritav investeeringute maht korteriarendusse on suurusjärgus 100 miljonit eurot. Hetkel on meil Eestis, Lätis ja Leedus arenduses üle tuhande korteri, millest enam kui pooled on plaanis valmis ehitada 2020. aastal,» ütles Merko Ehituse juht Andres Trink.

Trink selgitas, et Balti riikide pealinnade korteriturul esimeses kvartalis olulisi muutusi ei toimunud. Tallinnas ja Vilniuses on uute korterite suurenenud pakkumise juures hinnatase stabiliseerumas: üha olulisem on arendusprojekti kvaliteet, loodav elukeskkond ja arendaja tugevus, märkis ehitaja.

«Üheks murekohaks on olukord Baltikumi pangandusturul, kus vähenev konkurents on halvendamas ettevõtete finantseerimistingimusi ning üha karmistuvad nõuded pangaklientide aktsepteerimisele ja nende tehingutele võivad negatiivselt mõjuda Balti riikide majandusaktiivsusele. See võib järk-järgult hakata avalduma ka kinnisvaraturu aktiivsuse vähenemises,» tõdes Andres Trink.

Märtsi lõpu seisuga oli Merko Ehitus kontserni lepingute portfell 190 miljonit eurot, võrreldes 292 miljoni euroga eelmise aasta samal kuupäeval.

Tagasi üles