Swedbank: vilets rahvatervis ja sooline ebavõrdsus pärsivad majanduskasvu (4)

PM Majandus
Copy
Swedbanki analüüs näitab, et majandusarengu pikaajalise jätkusuutlikkuse nimel on vaja nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus veel kõvasti vaeva näha.
Swedbanki analüüs näitab, et majandusarengu pikaajalise jätkusuutlikkuse nimel on vaja nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus veel kõvasti vaeva näha. Foto: Marko Saarm / Sakala

Swedbank avalikustas kolmapäeval Põhjamaade ja Baltikumi ärikeskkonna ülevaate, mis vaatleb Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Taani, Soome ja Norra majandus- ja investeerimiskeskkonna atraktiivsust. Ülevaatest selgub, et Eesti majanduse tervis on hea, kuid majandusarengu pikaajalise jätkusuutlikkuse nimel on vaja veel kõvasti vaeva näha.

Majanduse areng on kiire ja tasakaalustatud. Kuigi hinnatõus oli kahel möödunud aastal kiire, siis peaks hindade kasv tänavu rahunema, kuna aktsiisimaksu tõuse on vähem ja välised hinnasurved tagasihoidlikumad. Tööpuuduse tase on madal. Laenamine ja investeerimine kasvavad mõõdukalt. Finantssektor on efektiivne ja juurdepääs laenudele hea. Pankade laenuportfelli kvaliteet on väga hea. Vaid kiire palgakasv survestab kõrgete tööjõukulude tõttu ettevõtete kasumlikkust.

Majanduskasv aeglustub pikemas perspektiivis tänu tööjõu väiksemale panusele majanduskasvu. Tööealine rahvastik vananeb ja väheneb. See trend ei muutu lähiaastatel ilma suurema sisserändeta, kuna võimalik suurem iive avaldab tööealisele rahvastikule mõju alles väga pika viitajaga – siis, kui lapsed on suureks kasvanud. Kuna tööjõu panus majanduskasvu väheneb, on vaja elatustaseme tõusu jätkumiseks suurendada tööjõu tootlikkust.

Eesti majandus on konkurentsivõimeline. Äritegevus on Eestis efektiivne, bürokraatiat on vähe ja korruptsioonitase on madal. Avaliku sektori ja finantssektori teenused on efektiivsed ja maksusüsteem soodne. Samas näitavad Euroopa Komisjoni andmed, et digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel on Eesti ettevõtetel veel arenguruumi. Andmete elektrooniline edastus, online müük ja sotsiaalmeedia kasutamine on Eestis vähem levinud kui teistes Euroopa riikides.

Keskkonna ja sotsiaalse sidususe vallas on vaja veel palju ära teha, et Skandinaaviale järele jõuda

Swedbanki analüüs näitab, et majandusarengu pikaajalise jätkusuutlikkuse nimel on vaja nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus veel kõvasti vaeva näha. Kõige kehvemad on Eesti näitajad Swedbanki ülevaates sotsiaalse sidususe ja keskkonna valdkonnas. Sotsiaalse sidususe vallas veab Eesti hinnet kõige rohkem alla naiste suur palgalõhe, naisjuhtide vähesus ja suhteliselt kõrge raseduse ja sünnitusega seotud suremus. Viimane oli Eestis Soomest kolm korda suurem (2015. a. Maailmapanga andmed). Tervise näitajad on üleüldse kehvad. Näiteks elavad Rootsi mehed tervena Eesti meestest 19 aastat kauem (2016. a., Eurostat).  

Keskkonna valdkonna näitajaid mõjutab tugevalt põlevkivi, mille kasutamine muudab Eesti majanduse ressursimahukaks. Ressursside kasutamise efektiivsuselt on Eesti Euroopa Liidus Rumeenia ja Bulgaaria järel tagantpoolt kolmas. Eesti tootis ühe kilogrammi kasutatud maavara kohta 0,6 eurot SKPd (2017. a, Eurostat). Soomes oli samal ajal maavarade kasutamine kaks korda efektiivsem – seal toodeti ühe kilogrammi maavara kohta 1,2 eurot SKPd (2017. a, Eurostat).

Äritegevust piiravad ka kehvad transpordiühendused. Eestisse lendamine on suhteliselt kallis ja aeganõudev ning rongiühendused lõuna suunal enne Rail Balticu valmimist kehvad.   

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles