Danske rahapesu kahtlusaluste ring laieneb
Rahapesukahtlustuse said veel kaks endist Danske töötajat

Riigiprokurör Marek Vahing, riigi peaprokurör Lavly Perling ja keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere räägivad Danske panga kriminaaluurimisest.

FOTO: Tairo Lutter

Riigiprokurör Marek Vahing ütles, et Danske panga osas alustatud kriminaalasjas on rahapesukahtlustus esitatud praeguseks 11 inimesele. Lisaks neile on üks isik saanud kahtlustuse altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises. See tähendab, et detsembris avalikustatud kahtlustatavate ringiga on liitunud veel kaks inimest - Elena Kornett ja Anna Kollo.

Eile tuli avalikuks, et Taani prokuratuur esitas kahtlustuse Danske panga endisele juhile Thomas Borgenile ning täna täiendati, et kahtlustuse on saanud veel lisaks üheksa endist juhipositsioonil olnud inimest. Eestis algatatud kriminaalasja osas on rahapesukahtlustus esitatud 11 inimesele ning ühele inimesele on esitatud kahtlustus altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises. 

Detsembris toimunud pressikonverentsi järel kinnitas prokuratuur, et rahapesukahtlustuse on saanud üheksa Danske Eesti endist töötajat: välis- ja privaatpanganduse divisjoni juht Juri Kidjajev, panga suhtehaldurina töötanud Erik Lidmets ning töötajad Jevgeni Agnevštšikov, Marko Teder, Mihhail Murnikov, Anna Kurilenko, Natalja Komarova, Olga Tšetverikova, Oksana Lindmets. Altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises on saanud kahtlustuse Anatoli Ivanov.

Vahing ütles detsembris, et töötajate tegevus Danskes oli süstemaatiline ja raha aidati pesta omakasu huvides ehk altkäemaksu eest. Prokuratuur arestis ka 1,5 miljoni euro ulatuses kahtlustatavate vara.

Nüüdseks on kohtueelse menetluse käigus lisandunud veel kaks rahapesukuriteos kahtlustatavat - Elena Kornett (endise nimega Elena Makarova - toim.) ja Anna Kollo. Mõlemad olid märgitud ka Hermitage Capital Managementi juhi Bill Browderi 26 Danske töötaja nimekirjas, kes väidetavalt pidid rahapesust teadlikud olema.

Küsimusele, kuidas mõjutab Borgenile esitatud kahtlustus Eesti kriminaalmenetlust, vastas Vahing, et Eesti prokuratuuri ettepanekul loodi rahvusvaheline uurimisrühm 2017. aasta sügisel ja tollal määrati ära ka kahe riigi rollid ühises menetluses. «Nii Taani kui ka Eesti prokuratuur leppisid kokku, et riigid uurivad oma jurisdiktsioonides toimepandud kuritegusid ning Taani ja Eesti prokuratuuri vaheline koostöö sujub hästi,» ütles ta.

«Eesti prokuratuur ei saa kommenteerida Taani prokuratuuri poolt võimalikku esitatud kahtlustust Danske panka juhtinud inimestele, kuid võime kinnitada, et kõik tegevused ühise uurimisrühma raames on Eesti prokuratuuriga kooskõlastatud. Eestis alustatud kriminaalasjas on rahapesukahtlustus esitatud praeguseks ajaks 11 inimesele,» lisas Vahing. Prokuratuur kinnitas eile, et Danske Eesti endisele juhile Aivar Rehele pole kahtlustust esitatud. 

Taani prokuratuur on esitanud kahtlustuse kümnele Danske eksjuhile

Taani väljaanne Berlingske kirjutab, et riigi prokuratuur on seoses rahapesuskandaali uurimisega esitanud kahtlustuse kokku kümnele Danske endisele juhile. Kahtlustus puudutab 200 miljardit eurot mitte-residenti raha, mis liikus aastetl 2007-2015 läbi Danske Eesti panga.

Tagasi üles