Swedbank: hinnatõus kiirenes oodatust rohkem

Hinnatõus. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Erakogu

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik analüüsib aprillikuu hinnatõusu.

Aprillis kiirenes inflatsioon oodatust rohkem, 3,2 protsendini. Hinnatõus hoogustus mootorikütuste ja toidu kallinemise tõttu. Mootorikütuste hinnatõus tulenes euro odavnemisest USD suhtes. Dollarites arvestatuna oli toornafta hind eelmise aasta aprilliga sarnasel tasemel. Euro kurssi alandasid euroala kehvem majanduse väljavaade ja Brexitiga seotud segadus. Nafta hinnatõus eurodes kergitas lisaks mootorikütustele ka teiste energialiikide hindu.

Toiduainete hinnatõus kiirenes aprillis 3,6 protsendini. Köögiviljad kallinesid oluliselt tänu eelmise aasta põuasele suvele. Kuna enamus köögiviljade, näiteks kartuli, kilo hinda mõõdetakse sentides, tunduvad hinnamuutused protsentides arvestatuna suured. Aasta tagasi langes kartulite hind 17 protsenti, sellel aastal ulatus hinnatõus aga 48 protsendini.

Eluasemega seotud kulude tõusu panustasid elektri, kütte ja üüri hinna tõus. Hinnaindeksit kergitas ka meelelahutuse ja vaba ajaga seotud teenuste hinnatõus. Selle taga on ühelt poolt tugev nõudlus ja teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv.

Tarbijahindade kasv ulatub Swedbanki prognoosi järgi sel aastal 2,4 protsendini. Hinnatõus on eelmisest aastast oluliselt tagasihoidlikum, kuna energia hinnad prognoosi järgi oluliselt ei muutu ja alkoholi aktsiisimaksud ei tõuse. Hindade tõusu panustavad kõige rohkem toit, eluase (sh küte) ja meelelahutusega seotud teenused.

Palgatöötajate elatustase jätkuvalt tõuseb, kuna keskmine netopalk tõuseb hindadest oluliselt kiiremini. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine netopalk sel aastal 5,3 protsenti. Tarbimist toetab ka pensionite ja teiste sotsiaaltoetuste tõus.

Tagasi üles