iDeal kampaania

Jaht jätkub: järgmised kohtutäiturid tõmmati liistule
Viljar Peep: täiturid on valmis võlgade sissenõudmiseks oma ametikohustust rikkuma

Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep kontrollib kohtutäitureid üle Eesti ning ühe täituri suhtes on distsiplinaarmenetlust juba alustatud.

FOTO: Sander Ilvest

Justiitsministeerium on algatanud distsiplinaarmenetluse veel kahe kohtutäituri suhtes, kes arestisid mitmel korral võlgnike pangakontosid nii, et ei jätnud elamiseks alles piisavalt vahendeid. Justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peebu sõnul on menetlused näide sellest, et kohtutäiturid on valmis võlgade sissenõudmise nimel oma ametikohustusi rikkuma.

Justiitsministeerium hakkas erakorraliselt kontrollima kohtutäiturite tegevust üle Eesti ning algatas distsiplinaarmenetluse Põlva kohtutäituri Aive Kolsari suhtes, sest kontrolli käigus selgus, et täituri 30 toimikust 24 puhul oli võlgniku pangakonto arestitud täies mahus ning pärast raha arestimist laiutas kontol ümmargune null.

Nüüd on ministeerium tuvastanud erakorralise järelevalve käigus puudusi veel mitme kohtutäituri töös. Justiitshalduspoliitika asekantsleri Viljar Peebu sõnul algatati reedel distsiplinaarmenetlus kahe Tartu kohtutäituri osas seetõttu, et nad on mitmel korral arestinud võlgnike pangakontosid selliselt, et võlgnikele ei jäetud selle käigus seadusega ettenähtud miinimumvahendite kasutamise võimalust. «Üks täitur oli arestimisakti koostanud selliselt 31-st juhust 25 korral. Teine täitur oli seda teinud 29-st juhust 21 korral,» selgitas Peep.

«Üks põhjuseid, miks me süsteemi tahame ümber korraldada, on see, et praegune süsteem kiratseb. Alustatud distsiplinaarmenetlused on järjekordne näide sellest, et võlgade tõhusama sissenõudmise nimel on täiturid valmis ametikohustust rikkuma. See omakorda õõnestab täitesüsteemi mainet ja paraku on tõenäoline, et senise täitesüsteemiga jätkates ei oleks need tulevikus üksiknäited,» ütles Peep.

Riiginõuete viimine MTA alla vähendaks võlgnike kulusid kümme korda

Süsteemi ümberkorraldamise all mõeldakse plaani viia riiginõuded maksu- ja tolliameti alla. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt on varasemalt väitnud, et plaan suurendaks ebavõrdsust ühiskonnas ning riigi kulusid võlgnikega tegelemiseks.

Peep vaidleb sellele vastu. Tema hinnangul on tänane süsteem kujunenud võlgnikele üle jõu käivalt kalliks. «Täitemenetluse püsikulud jäävad ka edaspidi võlgnike kanda, kuid samal ajal muutub see summa inimestele jõukohaseks. Esialgne analüüs näitab vähemalt viiekordset, osalt üle kümne korra võlgniku kulu vähenemist. Kuna alles jääv raha ei kulu enam kohtutäituri tasude katteks, saab võlgnik tasuda muid tema vastu suunatud nõudeid, tagada paremini enda toimetulek jne,» selgitas ta.

Teiseks väitis koja kantsler, et riigi kulud võlgnikega tegelemiseks suurenevad praeguse süsteemi lõhkumisel 5,5 miljoni euroni aastas. Justiitsministeeriumi hinnangul muutuvad süsteemi püsikulud võrreldes praegusega hoopis odavamaks ja selle maksvad ikkagi kinni võlgnikud täitetasu näol. «Automatiseeritud protsessid ja tegevuste konsolideerimine võimaldavad kulusid kokku hoida ja MTA-l on olemas nii võimekus kui struktuur võlgade sissenõudmisega tegelemiseks. Esialgne analüüs näitab, et võlgniku makstavast täitetasust ja muudatuse tulemusena senisest enam laekuvatest summadest piisab MTA poolt läbiviidava menetluse rahastamiseks ning maksumaksja raha süsteemi üleval pidamisele ei kulutata,» selgitas Peep.

Kolmandaks pole tema sõnul õige ka Hundi väide, et pärast reformi jääb alles ainult kaheksa täiturit. «Meie hinnangul jääb pärast reformi alles kuni paarkümmend täiturit. See arv on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esindajale teatavaks tehtud täitemenetluse reformi töögrupi töö käigus ning teada kõigile täituritele,» ütles ta.

Samuti väitis Hunt, et praeguse süsteemiga täidetakse esimese nelja kuuga täitemenetluses pea 50 protsenti nõuetest. Justiitsministeeriumil puudub statistika, mis toetaks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja väiteid. «Siiski, värsketel e-Täiturist saadud andmetel õnnestus nt detsembris riiginõuetes algatatud täiteasjadest täita esimese nelja kuuga ligi 40%. See ei tähenda, et kõigi täiturite edukusnäitaja on vaadeldaval perioodil 40%, mõnel on see parem ja teisel kehvem. 2018. aastal algatatud täiteasjadest täideti aasta jooksul ära ligi 36%,» ütles Peep.

See viitab tema sõnul asjaolule, et edasine menetlus ei ole kaugeltki tõhus. «Küll aga toetab koja avaldatud näitaja meie seisukohta, et perspektiivikate ja lihtsamini täidetavate nõuete sundtäitmine saab toimuda automatiseeritult MTA poolt ning professionaalsete kohtutäiturite sekkumine nende nõuete puhul ei ole täna enam vajalik. Suure osa juhtudel täidetakse riiginõuded sissetuleku arestimise kaudu ehk masin-masin lahendustega ning seda töölõiku suudaks riik täita efektiivselt kuid oluliselt väiksemate kuludega kui kohtutäiturid.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles