Eesti Panga presidendid meenutavad: tuli ohjata 1000 protsendilist inflatsiooni ja veenda Ansipit

Eesti Panga esimene president, praegune riigikogu aseesimees Siim Kallas.

FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees /

Endised Eesti Panga presidendid rääkisid, missugustel pöördelistel aegadel nad ametisse astusid: kel tuli ohjata 1000 protsendilist inflatsiooni, kes pidi peaminister Andrus Ansipi ümber veenma.

Praegu veel viimast kuud ametis olev president Ardo Hansson alustas tööd Eesti Panga juhina 2012. aastal. Ta nimetab seda väga ebastabiilseks perioodiks. Ühelt poolt andis tunda 2008. aastal vallandunud globaalne finantskriis, teisalt algas Euroopa võlakriis, mis tuli eelkõige Euroopa lõunapoolsetest riikidest. «Eestis oli olukord veidi parem. Oli hakanud toimuma mingi tagasipõrge. Aga tegelikult oli see väga ebastabiilne periood,» tunnistas Hansson.

Aastal 2005 keskpanka juhtima asunud Andres Lipstok meenutas eelkõige 2008. aastal vallandunud üleilmset majanduskriisi. «Kõige valusamalt lõi see Eestis neid, kes olid end lõhki laenanud ehk kelle laenukoormus polnud parlanksis nende sissetulekutega,» kirjeldas keskpankur. «Uus laen võtta, et vana ära maksta, oli väga kallis. Eraisikud said palju pihta.»

Ta mäletas piikide murdmist ka toonase peaministri Andrus Ansipiga. Kuigi Eesti valitsus hoidis eelarve tasakaalus ja laenukoormuse oli väike, on kõigil meeles Ansipi kurikuulus lause 2008. aasta algusest: kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada. «See lause tuli ümber lükata. See oli päris kriis ja oli vaja hakata kokku hoidma ja kulutusi kärpima,» ütles Lipstok.

Vahur Kraft, kes alustas keskpanga presidendina 95. aastal meenutas aegu samuti turbulentsena: majanduskasv 4-5 protsenti, inflatsioon lausa 29 protsenti, töötus 10 protsenti. «See oli ikkagi majanduse ülemineku perioodi,» märkis Kraft.

Vahest kõige pöördelisematel aegadel tegutses ikkagi Eesti Panga esimene president Siim Kallas. Ta rääkis, et nii 1991-1992. aastal eelarvet sisuliselt polnud, see tehti alles poole aasta pealt. 92ndal oli inflatsioon 1000 protsenti. Eestis ringles paralleelselt kaks valuutat.

«Toona oli tohutu kaupade defitsiit,» kirjeldas Kallas. «Sel perioodil oli kolossaalne palkade ja hindade strutkuuri muutus. Kaotajad olid need, kel olid fikseeritud tulud nagu näiteks pensionäridel. Seda ei saa eitada,» tunnistas praegune poliitik.

Teisalt aga algas majanduse kibekiire uuenemine, radikaalsed reformid, näiteks nagu erastamine, mis meelitas siia välisinvestorid. «See oli tohutult dünaamiline, kiiresti muutuv ja keeriseline aeg,» resümeeris Kallas.

Kõik Eesti Panga juhid arutasid panga 100. juubelile pühendatud videoloos selle üle, missuguses seisus oli majandus, kui nemad ametisse astusid.

Tagasi üles