Edetabel: Eesti tõusis Euroopa lapsehoidjariikide tippu

Lapsehoidjariigi indeks võtab arvesse ka seda, kui kallis ja kättesaadav on inimeste jaoks õlu.

FOTO: SCANPIX

Kui veel kaks aastat tagasi oli Eesti Euroopa Liidu keskmik, siis tänavu oleme tõusnud lapsehoidjariikide edetabelis kolmandale kohale Soome ja Leedu järel, selgub Epicenteri Nanny State Indexi (NSI) uuringust.

See tähendab, et Eesti on teinud kahe aasta jooksul Euroopa riikidest kõige pikemad sammud elustiili ja harjumuste ülereguleerimise suunas. Uuring toob välja, et Eesti tõstis enneolematult järsult õlle- ja veiniaktsiise, mis on tekitanud piirikaubanduse Lätiga, samuti sundinud valitsust üle vaatama eelarve ja maksumuudatuste kava. Raport nimetab tagasilööke kainestavaks, kuna Eesti valitsus on kõik järgmised alkoholi aktsiisitõusud tühistanud. 

Uuring juhib tähelepanu ka läinud aastal karmistunud reklaamiseadusele, mille üks peaarhitekt oli endine tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Sellega keelati näiteks alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias, samuti piiras see oluliselt alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades. Lisaks märgitakse raportis, kuidas eelmine valitsus flirtis tõsiselt suhkru- ja limonaadimaksuga enne kui president Kersti Kaljulaid seaduse tagasi lükkas. 

Seevastu piirangud ja keelud suitsetamisele on Eestis tunduvalt leebemad kui teistes Euroopa Liidu riikides, märgib NSI. 

Eesti kõrval on suure hüppe ülespoole teinud ka Leedu, mille valitsus on kehtestanud täieliku reklaamikeelu alkohoolsetele jookidele ning tõstnud vanusepiirangu alkoholi kättesaadavusele 20. eluaastale. Mõlemad sammud on esmakordsed Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas.

Eesti ja Leedu ees on endiselt Euroopa Liidu kõige ülereguleeritum riik Soome, kus on kõige kõrgemad alkoholimaksud ning kus alkoholi ja sigarettide kättesaadavus on keeruliseks tehtud.

Ungaris, mis üldedetabelis platseerub viiendal kohal, on kõige ülereguleeritum toidukaupade ja e-sigarettide turg. Seevastu Euroopa Liidu kõige liberaalsem ja vähem reguleeritud riik on Saksamaa, samuti Tsehhi.

Harvad näited liberaliseerimisest

NSI on jälginud Euroopa Liidu elustiili reguleerimist alates aastast 2016. Värskeim väljaanne toob esile üha suureneva maksustamise ning enam pitsitavate regulatsioonide juurutamise enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides.

Kui 2017. aastal maksustas e-sigarettide vedelikke kaheksa riiki, siis nüüdseks teeb seda juba üksteist liikmesriiki. Karastusjooke maksustas 2017. aastal viis riiki ja praeguseks on selliste riikide arv kasvanud üheksale. Hetkel on tubakavedelikud keelatud neljateistkümnes riigis ning e-sigarettide reklaam on keelatud viieteistkümnes liikmesriigis.

Kui üldine trend on kruvide kinnikeeramise suunas, leiab mõned näited ka liberaliseerimisest. Nende hulgas võib välja tuua Itaalia valitsuse maksulangetuse e-sigarettide vedelikele käesoleva aasta jaanuaris ning Kreeka Ülemkohtu määruse 2018. aasta septembrist, mis kuulutas maksu veinile ebaseaduslikuks.

Ülereguleerituse indeks NSI on patroniseeriva elustiili regulatsiooni analüüs Euroopas. Analüüs kasutab 35 kriteeriumit toiduainete, karastusjookide, alkoholi, tubaka ja e-sigarettide regulatsioonide võrdlemiseks ning selgitab välja parimad ja halvimad riigid toiduainete, jookide, sigarettide ja e-sigaretivedelike tarbimiseks.

Tegemist on üle-euroopalise projektiga, mida koordineerib Euroopa Poliitilise Informatsiooni Keskus (the European Policy Information Center - EPICENTER) ning annab välja Christopher Snowdon Majanduse Instituudist Londonis (Institute of Economic Affairs). Eestist panustas indeksi valmimisse Estonian Business Schooli Vaba Majandusmõtte Keskus.

Järgneb edetabel Euroopa Liidu ülereguleerituimatest riikidest:

FOTO: NSI

Tagasi üles