ÜRO hoiatab kalatööstuse jätkusuutmatu kasvu eest (1)
Kalandustööstuse kiire kasv ähvardab muuta suurema osa maailma ookeanidest merekõrbeks, hoiatas ÜRO.
Tunamullu püüti maailmas üle 92 miljardi tonni kala, mida oli enam kui neli korda rohkem kui 1950. aastal, selgub ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmeist.
FAO hoiatas, et ülepüüdmine on globaalne probleem. Ekspertid pelgavad, et sellises tempos jätkamine ähvardab kalatööstuse sootuks tappa.
Ookeanide tervist uuriva Ifremeri teadlane Didier Gascuel ütles, et kalavarud võivad muutuda nii väikeseks, et nende püüdmisel ei ole enam mõtet.
Teadlaste sõnul ei ole probleemiks aga ainult see kui palju kala püütakse, vaid ka see kuidas seda tehakse.
Täna püüavad poole kogu saagist traalerid, mille hiiglaslikud võrgud liikidel vahet ei tee. Lisaks sellele kasutatakse põhjatraalimist, mille käigus veetakse üle merepõhja võrku, kahjustades seeläbi sealset ökosüsteemi.
«Nad künnavad ookeanisügavikke diskrimineerimata kalastamiseks. See mõjutab koralle, käsnasid ja nii edasi,» lausus Frederic Le Manach lobigrupist Bloom.
Euroopa Liit keelas põhjatraalimise 2016. aastal. Samas on endiselt lubatud keskkonnale kahjulikud jadaõngepüük ja elektriga kala püüdmine.
Kuivõrd kalandussektoris töötab kümneid miljoneid inimesi üle maailma ja mereannid on oluline toiduallikas kuni kolmele miljardile inimesele, nõustuvad teadlased ja aktivistid, et tööstus peab jätkusuutlikkuse tagamiseks muutuma.
«Kalastamine on toidujulgeoleku küsimus,» ütles François Charier keskkonnaorganisatsioonist Greenpeace.
Chartier märkis, et probleemi lahendamise teeb keeruliseks see, et kui välja jätta organisatsioonid nagu Euroopa Liit, reguleeritakse kalastamist riiklikul tasandil.
Hiljutistest uuringutest nähtub, et umbes kolmandik ookeani kalavarudest on languses ja ülejäänuid, kui välja jätta mõni üksik liik, püütakse jätkusuutlikkuse piiril.
"Ülepüütud varude taastamine suurendaks tootmist umbes 25 protsenti, ja me teame kuidas seda teha!" lausus FAO juht Manuel Barange AFP-le.
Barange tõi aga välja, et kliimamuutus võib mõjutada varude paiknemist ja seega ka püüdmismustreid.