Põhjamaade majandus aeglustab Eesti ekspordi ja impordi kasvu

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Lõuna-Euroopa finantskriisi jätkumine ning sellest tulenevalt Prantsusmaa ja Saksamaa majanduste märgatav aeglustumine on mõjutanud eelkõige meie peamisi ekspordi-partnereid Põhjamaid, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Soome ja Rootsi majandused sõltuvad nagu Eestigi suuresti ekspordist ning nende ekspordinõudluse vähenemine on endaga kaasa toonud ka kasvumäärade aeglustumise Eestis. Samas on viimastel kuudel kaubavahetuse aastaste kasvutempode pidurdumist mõjutanud üha kõrgemad eelmise aasta vastavate kuude võrdlusbaasid.

Oktoobris aeglustusid statistikaameti andmetel ekspordi ja impordi aastakasvud vastavalt 23 ja 26 protsendini, siiski nii järsku pidurdumist kui eelneval kuul enam ei toimunud.

Septembris oli ekspordi kasvutempo augustist 15 protsendipunkti võrra madalam, oktoobris oli eelneva kuuga võrreldes langus vaid 7 protsendipunkti. Impordis toimusid sarnased trendid, vastavalt 13 ja 4 protsenti. Hinnatõusu maha arvestades kasvas eksport aastaga 13 ja import 14 protsenti.

Ekspordi arengut enim sel aastal mõjutanud masinate ja seadmete aastane kasvutempo pidurdus oktoobris 18 protsendile, olles taas üle kahe korra madalam kui eelneval kuul. Ka nende väljaveomaht oli septembrikuu näitajast märgatavalt väiksem (-15 protsenti).

Sellest kaubarühmast suurima ekspordimahuga mobiilsideseadmete eksport kahanes aastaga veerandi võrra, selle taga oli just poole väiksem müük Rootsi. Samas võib esile tuua mineraalsete kütuste poole suuremat väljavedu kui aasta tagasi.

Kiire kasv oli naftasaaduste ekspordil, mille taga olid eelkõige Eestis töödeldud kütused, kuid ka nafta maailmaturu hinnatõus andis kasvule oma osa. Elektri müük lähiturgudele jäi oktoobris peaaegu eelmise aasta tasemele.

Taas näitas kiiret kasvu ka metallide ja metalltoode eksport (44 protsenti), samas on metallide väljavedu sõltunud suurematest tellimustest ja on kuude lõikes ebastabiilne. Oktoobris eksporditi suuremas mahus mustmetallide jäätmeid ja jääke ning metallkonstruktsioone.

Kahe suurema kaubagrupi, masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete, impordis toimusid oktoobrikuus sarnased muutused ekspordiga, kuna nende sisendid tuuakse suuremas osas sisse. Lisaks võib nimetada transpordivahendite aastatagusest enam kui kolmandiku võrra suuremat importi. Metallide ja metalltoodete sissevedu aastaga oluliselt ei kasvanud.

Novembris võib prognooside kohaselt oodata ekspordi ja impordi aastaste kasvutempode aeglustumise jätkumist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles