Pirital pandi vette erivajadusega purjetamishuviliste parapaadid
Vaata galeriid parapurjekate proovisõidust!

Täna avati Pirital piduliku tseremooniaga erivajadusega purjetajate hooaeg, mille muudavad eriliseks sotsiaalministeeriumi toetusega soetatud uued spetsiaalsed purjekad.

Puuetega inimesed said esmakordselt Eestis sobilikud purjekad

Täna pandi Pirital piduliku tseremooniaga vette kolm uut purjekat, mis on mõeldud erivajadustega inimestele. Puuetega purjetajate paatide hankimist toetas sotsiaalministeerium 45 tuhande euroga. Eestis esmakordsed turvalised parapurjekad sobivad kasutamiseks nii teraapilisel eesmärgil kui algõppeks ja võistlemiseks.

«Purjetamisvõimaluse andmine puuetega inimestele ja esimeste parapaatide saabumine on Eestile märgilise tähendusega ning samm ühiskondliku sidususe poole,» ütles parapurjetamise eestvedaja Külli Haav, kes on kolm aastat eriliste purjetajate projekti vedanud. Tema sõnul annavad parapaadid kõigile võrdse võimaluse merel käia, loodust nautida ning loodusseadusi avastada ja austada.

Ministrid pidasid võimaluste avardamist tähtsaks

Parapaatide veeskamisel lausus tervitussõnad sotsiaalminister Tanel Kiik, kes pidas parapurjetamist heaks võimaluseks, et ühiskonnas tunneks kõik ennast kaasatuna. Minister aitas soovijaid ka proovisõidul paatidesse minekul.

Häid soove saatis ka kultuurminister Tõnis Lukas, kes teatas: «Sporti teha ning oma keha ja tervist karastada saame siis, kui meil on selleks vajalikud vahendid. Kandku need paadid teid lahketel lainetel te unistuste poole!»

Lauri Väinsalu Eesti jahtklubide liidust avaldas lootust, et kaldale need alused ei jää, vaid saavad kõvasti veetunde teha.

Profisportlaste ja puuetega inimeste meeskonnad Pirita jõel

Ratastoolis purjespordihuvilised ja juhtkoertega pimedad suundusid avasõnade järel Pirita olümpiatule juurde slipile, kus Rooma-Katoliku kiriku preester isa Igor poola keelest tõlgitud spetsiaalse paadiõnnistamise palve luges ja nii purjekaid kui inimesi püha veega piserdas.

Vaatamata keerutavatele tuutele tegid olümpiasurfar Ingrid Puusta ja RS purjetamiskeskuse treener Liina Kolk uutel paatidel koos purjetamishuvilistega jõel ka esimesed proovisõidud.

Purjekas, mida saab roolida joystick’ga

Tavalise purjepaadi juhtimiseks on minimaalselt vaja rooli ja sooti ning nende jaoks ka kaht tugevat kätt. Parapurjekate käsitsemine on tehtud lihtsamaks. RS Venture Connectil on joystick’iga rooli ja grootpurje juhtimise võimendus ning see paat on sobilik ka elektrilise ratastooli kasutajaile või nõrgemate kätega purjetamishuvilistele. Kõik kolm purjekat on sobilikud ka ratastoolis inimestele. 

Moodsa disainiga ja kiire RS Venture Connect on stabiilne kahe roolilehe ja 125-kilose kiiluga purjepaat, mille kogukaal on 323 kilo. Alus võtab pardale võtta kuni kuus inimest. Isetühjeneva kokpitiga Venture pikkus on 4,9 meetrit, laius 2 ja süvis 0,9 meetrit, purjepinda on maksimaalselt 29 ruutmeetrit.

Ülejäänud kaks purjekat, Hansa 303 W, on lihtsama disainiga ja kergemad kahe mastiga paadid. Nende pikkus on 3,03, laius 1,35 ja süvis 1 meeter. 85 kilo kaaluva Hansa 303 kogu purjepind on maksimaalselt 20 ruutmeetrit ning sellega saab sõita kaks inimest.

Kolm parapurjekat jõudsid Eestisse kaks nädalat tagasi Ühendkuningriigist ja Hollandist. Eriliste purjetajate projekt on oma kolme tegevusaasta jooksul merele viinud üle 120 puudega inimese üle Eesti. Soetusprojekti koostööorganisatsioonideks olid sotsiaalministeeriumil Eesti Jahtklubide Liit ja Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit.

Tagasi üles