Sissemakse ESMi Eesti võlakoormust ei suurendaks
12. detsember 2011, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti võimalik 149 miljoni euro suurune rahaline sissemakse Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) oleks finantseerimistehing ehk seega võrreldav näiteks aktsiate ostuga ning riigi võlakoormust ei suurendaks.
«Tegemist ei ole eelarve kuluga. ESMi kohustused on ESMi enda omad ning ESMi võetud ja antud laenud ei kajastu selle osanike võlakoormuses,» selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja BNSile.
Möödunud nädala lõpus toimunud ülemkogul otsustasid Euroopa Liidu (EL) liidrid kiirendada ESMi lepingu jõustamist. Leping jõustub niipea, kui selle on ratifitseerinud liikmesriigid, kes esindavad 90 protsenti kapitalikohustustest ning eesmärgiks on seatud ESMi jõustamine 2012. aasta juulis.
Rahandusministeeriumi hinnangul on ESMi varasem jõustamine eelkõige tähtis selleks, et euroalal oleks tõhus institutsioon kriisis riikide abistamiseks. Euroopa finantsstabiilsus fond (EFSF) on kogu aeg olnud ajutine lahendus ja see lõpetab laenude andmise 2013. aasta suvel.
«Kui ESM õnnestub jõustada suveks 2012 – see sõltub mõistagi ka osalevate riikide parlamentidest, kes peaksid sõlmitava lepingu ratifitseerima – siis peaks Eesti tegema esimese sissemakse samuti 2012. aastal,» selgitas Reimann. Lepingu kohaselt jaotuvad maksed viie aasta peale.
Ülemkogu otsustas ka, et ESMi raha kasutamist võiks otsustada kvalifitseeritud häälteenamuse otsuse alusel. Soome oli ülemkogul ainsa riigina selle vastu, kuna Soome parlament on seisukohal, et see oleks vastuolus Soome põhiseadusega.
Eesti rahandusministeerium peab kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõtte kasutamist ESMis mõistlikuks ja võimalikuks. «Kvalifitseeritud häälteenamuse nõue kehtib näiteks ka Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF), sellele näitele toetudes väidame, et sama hääletuspõhimõtte kasutamine ESMis on mõistlik ja võimalik,» selgitas Reimann.
IMFi ressursse otsustas ülemkogu suurendada 200 miljardi euro võrra, otsuse kohaselt tuleb Euroopa riikide panust täpsustada kümne päeva jooksul. «Ülemkogu otsuses viidatud numbrini on jõutud Euroopa poolt 2009. aastal IMFile antud kahepoolsete laenude summat kahekordistades. Eesti ei osalenud 2009. aasta finantskriisi järgses IMFi lisarahastamises ja hetkel ei ole Euroopas Eesti panusega ka arvestatud.»
Katrin Reimann lisas, et seoses IMFiga on Eestil esmalt vaja lahendada 2008. ja 2010. aasta kvoodireformiga seonduvad toimingud, sealhulgas kvoodi täiendavad sissemaksed, mis juba iseenesest suurendavad märgatavalt Eesti panust IMFis.
IMFi ressursside suurendamise vajadust põhjendas ministeeriumi esindaja sellega, et kõikidel institutsioonidel, mis on osaks rahvusvahelisest finantsturvavõrgust, peaks olema piisavalt ressursse. «Riikide lisapanused kahepoolsete laenudena on ka varasemalt olnud üheks kiiremaks IMFile lisaressursside kaasamise viisiks.»