Enam kui kümnendi vältel on investorid võinud Venemaa puhul vähemalt selles kindlad olla, et poliitiliselt on sealmail stabiilne. Enam mitte. Ja seda on juba tunda ka finantsturgudel.
Vene valimised panid põntsu ärikliimale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Micexi börsiindeks on kukkunud 3,2 protsenti võrreldes reedega enne valimisi, mis sütitasid protestiliikumise ja tõid kaasa politsei brutaalsed repressioonid.
Investorite rahustamiseks pidid pankurid korraldama riiklikule laenuandjale VEBile 500 miljardi dollarise eurovõlakirjade oksjoni.
«Juba teisipäeva lõunaks oli näha, kuidas riiklikud indeksid langesid ja Micex/RTS [Vene aktsiaturud] alla käisid. Investorid hakkasid ütlema, et pidage kinni! Täna pole vist küll tark Venemaale investeerida,» ütles üks Londoni pankur.
«Me lihtsalt järeldasime, et antud olukorda arvestades ei ole praegu õige hetk jätkata,» ütles ta. «Investorid küll armastavad nime VEB, kuid vihkavad praegust turgu.»
Citibanki strateeg Kingsmill Bond usub, et protestid jätkuvad veel mitu kuud. Mis tähendab, et investorid üritavad kohaneda uue poliitilise maastikuga. «Turg peab nüüd investeeringutesse sisse arvutama poliitilise riskifaktori. Seda pole viimased 12 aastat vaja olnud,» ütles ta.
Turg peab olema valmis ka muutusteks valitsuse taktikas. Bondi hinnangul võib Kreml lükata edasi liberaalsed reformid, näiteks kommunaalmaksete tõstmise ja pensionimuutused, mis muidu tuleval aastal käivituma pidid.
«Me usume, et valitsus valib nüüd pigem populistliku, mitte reformistliku tee,» ütles Bond.
Uus reaalsus survestab ka rubla.
Rahaturu kursid on 30-40 baaspunkti üleval, kuna keskpank on hakanud piirama likviidsust. Citibanki analüütikute hinnangul tuleneb see ilmselt valuutale avalduvast survest. Alates valimiste-eelsest neljapäevast on rubla kukkunud nn euro-dollari korvi suhtes ligikaudu 1,5 protsenti.
«Me usume, et rublale avaldab survet poliitiline ebastabiilsus, lisaks ka globaalsed finantsprobleemid ja naftahinna võimalik langus,» kirjutasid Citibanki analüütikud sel nädalal klientidele. Mitmed analüütikud märkisid, et poliitiline ebakindlus võib ühtlasi võimendada valimiste-eelset kapitali väljavoolu.
Venemaa rahandusministri kohusetäitja Anton Siluanov ütles sel nädalal, et valitsuse hinnangul lahkub tänavu riigist ligikaudu 85 miljardit dollarit.
Isegi kui Venemaa välislaenudest täielikult isoleeritaks, on Kremlil piisavalt naftarikkuse varusid, kuhu pista käsi täiendavate kulutuste rahastamiseks. Varude suurus on hetkel 110 miljardit dollarit.
Tõsisemaks võib asi kiskuda siis, kui muutub investorite hoiak riigifirmade nagu Sberbanki või Gazpromi suhtes, ütles Venemaal tegutseva riskifondi Verno Capitali juht Dmitri Krjukov.
«Ma väga loodan, et Kreml alustab opositsiooniga poliitilist dialoogi,» ütles ta. «Kui tuleb mahasurumine, siis võib firmadel endi rahastamisega raskeks minna... Vene turg oli eurotsooni kriisi tõttu juba niigi riskantne. Nüüd lisanduks veel poliitiline risk. See oleks ühe suure häda retsept.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.