Euroopa tööstuse uurimis- ja arendustegevus käib 10-15 aastaga alla, kui siinsed riigid ei valmista ette või värba väljastpoolt sadu tuhandeid insenere, ütles Euroopa töösturite ümarlaua ERT esimees Leif Johansson.
Euroopas napib sadu tuhandeid insenere
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Johanssoni sõnutsi on inseneride nappus üks neist hirmuäratavatest pikemaajalistest probleemidest, mis riigivõla- ja panganduskriisi varju kipuvad jääma.
«Me peame siin Euroopas imelisi kõnesid teadmistepõhise ühiskonna teemadel. Samal ajal on inseneride põud matemaatika, teaduse ja tehnoloogia vallas väga tõsine,» ütles Johansson Financial Timesile.
«Meil on tarvis täita 2025. aastaks 350 000-400 000 inseneri suurune auk. Ilma insenerideta laguneb uurimis- ja arendustegevuse baas,» ütles ta.
Johansson, kes on ühtlasi Ericssoni nõukogu esimees, selgitas, et hetkel asub Euroopas ligikaudu kaks kolmandikku ERTsse kuuluvate globaalse haardega Euroopa firmade uurimis- ja arenduskeskustest.
Ta ütles, et sellise baasi säilitamiseks tuleb Euroopa valitsustel tõhustada keskharidussüsteemi ja ülikoole, et harida rohkem insenere. Lisaks on tarvis julgustada kvalifitseeritud immigrantide tulekut Euroopasse, ütles Johansson.
Johansson lisas, et Euroopa valitsused peavad keskenduma eelarve- ja struktuursetele reformidele, et genereerida suuremat majanduskasvu ja meelitada ligi äriinvesteeringuid. «Kümme-kakskümmend aastat madalat majanduskasvu mõjutavad kindlasti äriotsuseid, kui Euroopasse investeerimisest rääkida.»
Johanssoni hinnangul oleks illusioon mõelda, et eurotsoonis kõik korda saaks, kui Kreeka lahkuks või välja visataks: «Me kõik ERTs ütleksime, et kui Kreeka lahkuks, lükkuks probleem lihtsalt kuhugi mujale.»
Viidates Kreekale, Itaaliale ja teistele korratute rigirahanduste ja puudulike struktuursete reformidega riikidele, ütles Johansson: «Kui sa teed 20-30 aastat midagi valesti, siis seda ühe kvartaliga ei paranda.»
Ta ütles, et kõik ERT ettevõtted sooviksid euro ellujäämist, kuid tehnilisest vaatevinklist ei oleks vanade rahade tagasitulekuga kohanemine raske. «Suured ettevõtted nagu meie tegelevad juba niigi sadade erinevate valuutadega,» ütles ta.
Küll aga muretsevad ettevõtjad kriisi mõju pärast reaalmajandusele, nähes pikema majanduslanguse ohtu.
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.