Cameron läheb Brüsselisse kui «terasest buldog»

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
David Cameron.
David Cameron. Foto: SCANPIX

Briti peaminister David Cameron võtab tippkohtumisele kaasa kamalutäie koduseid probleeme. Euroskeptilised konservatiivid ootavad temalt ELi leppe läbirääkimistel «buldogi vaimu».

Cameron kavatseb küll toetada euroala eelarvedistsipliini tugevdamiseks vajalikke leppemuudatusi, kuid on tõotanud tooridest parlamentääridele, et kaupleb välja vastuteened – peamiselt Euroopa ühisturu allesjäämise ja Londoni finantskeskusena toimimise tagatised.

Peaminister lubas olla täna algavatel läbirääkimistel otsekui «terasest».

Kahjuks võivad ta nõudmised ületada Prantsusmaa ja Saksamaa taluvuspiiri, jäädes aga liiga lahjadeks tooride silmis, kes usuvad, et käes on hetk volitusi Brüsselist koju tuua.

Cameroni poliitiline probleem seisneb selles, kuidas tulla toime oma euroskeptilise partei juhtimisega olukorras, kus enam kui 80 parlamendiesindajat hiljuti EList lahkumise referendumit nõudsid.

Mõned Euroopa valitsused peavad Britanniat suurimaks takistuseks eurotsooni diili teel.

Probleemi mastaapsusest annab tunnistust tõsiasi, et Põhja-Iiri asjade minister Owen Paterson ja Londoni konservatiivne linnapea Boris Johnson ütlesid nagu ühest suust, et kui leppemuutused toovad kaasa ühisraha riikide sügavama integratsiooni, on referendum vältimatu.

Samal ajal nõrgestab Cameroni positsiooni Brüsselis see, et ta on avalikult julgustanud eurotsooni järgima rahaliidu «halastamatut loogikat» ja taotlema tihedamat eelarveliitu.

Prantsusmaa, Saksamaa ja teised on nüüd ärritunud, et Cameron tahab midagi vastutasuks leppemuutuse eest, mida ta näis soosivat.

Cameron teab, et kui ta nõuab liiga palju, võivad eurotsooni liidrid talle lihtsalt väljakutse esitada ja leppe 17 seltskonnas «ära teha», kuigi Euroopa Kohut ja Euroopa Komisjoni puudutavate muutuste puhul oleks ikkagi vaja brittide nõusolekut.

Briti diplomaadid kardavad, et niiviisi langeks saareriik Euroopa teise liigasse ning ei saaks oma suurimat eksporditurgu enam endisel viisil mõjutada.

Seetõttu on Cameron loobunud kõige vastuolulisematest nõudmistest, näiteks vetoõigusest finantsteenuste sektori reeglite osas.

Pigem keskendub ta leppemuudatuste keelekasutusele, kus tuleks kinnitada, et eurotsooni integratsiooni käigus säilib ELi ühisturg ning austatakse kõigi 27 liikmesriikide huve.

Kuid ka need nõudmised näivad Londonis üsna pakilised pärast Prantsuse-Saksa kirja avaldamist, milles nõutakse eurotsooni tihedamat koostööd finantsreeglite, maksude harmoneerimise ja finantstehingute maksu vallas.

Cameron taotleb ka konkreetseid protseduurilisi garantiisid «eurovälistele» ELi liikmesriikidele. Viimastel peaks olema õigus osaleda vaatlejana eurogrupi koosolekutel. Ühisturu teemad tuleks jätta ELi kompetentsi; paika tuleb panna mehhanismid, kuidas «välised» debatti mõjutada saaksid.

CopyrightThe Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles