Pekingi käitumisest paistab hirm, et majanduse aeglustumine võib sünnitada rahvarahutusi. Riigi julgeolekuülem paneb kohalikele võimudele südamele valmistuda «turumajanduse negatiivseteks tagajärgedeks».
Hiina valmistub rahvarahutusteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitbüroo liige Zhou Yongkang ütles provintsijuhtidele, et neil tuleb leida paremaid võimalusi «ühiskonna haldamiseks» – eufemism, mis võib tähendada kõike alates interneti tsenseerimisest kuni vägivaldsete rahutuste ennetamiseni.
«Meil tuleb kiiremas korras uurida võimalusi, kuidas panna paika hiinapärane ühiskondliku halduse süsteem, mis sobiks meie hiinapäraste joontega sotsialistlikule turumajandusele,» ütles ta seminaril, mille teemaks oli «innovaatiline sotsiaalhaldus».
«Pidades silmas, et seisame silmitsi turumajanduse negatiivsete mõjudega, tuleb tunnistada, et ühiskonna haldamise mehhanism ei ole veel täielikult paigas,» ütles ta.
Zhou pani ametnikele ühtlasi südamele piirata raha raiskamist «edevatele» projektidele, mis võivad põhjustada rahva raevu.
Ametniku kommentaaride toon näitab, et partei ja valitsus kardavad globaalsest majanduskriisist tulenevaid tõsiseid rahvarahutusi.
Hoiatused jõudsid riikliku uudisagentuuri Xinhua vahendusel ka avalikkuse ette.
Läinud nädalal võis täheldada Hiina majanduse aeglustumist, mille talitsemiseks valitsus krediidipoliitikat lõdvendas.
Kahel puhul muutusid rahutused vägivaldseks. Shanghais toimus kokkupõrge politsei ja streikivate elektroonikatehase tööliste vahel, keda on hakatud massiliselt koondama.
Reedel paiskasid sajad inimesed Xiani linnas ümber politsei- ja valitsuse autosid, väljendamaks oma viha politsei peale, mis saabus kahetunnise hilinemisega õnnetuskohale, kus kallur sõitis surnuks väiese tüdruku. Hiina kodanikud kaebavad sageli, et valitsus ei kaitse neid ohtlikku sõitu harrastavate ehitusautode eest.
Novembris streikis Shenzheni ja Dongguani tootmiskeskustes enam kui 10 000 töölist, protestimaks üleajatöö kärbete vastu – mida nad väga vajavad, kuna põhipalk on kasin.
Kommunistliku partei legitiimsus toetub peamiselt kiirele majanduskasvule. Hiina liidrid kardavad, et kui majanduskasv liialt aeglustub, ei suuda nad sellest tulenevate rahvarahutustega toime tulla.
Paljud analüütikud usuvad, et 1989. aasta Tiananmeni väljaku protestide ja neile järgnenud veresauna põhjusteks olid ka üle 10 protsendi tõusnud inflatsioon ja majanduse aeglustumine.
2008. aasta finantskriisi ajal jõudis Hiina valitsus järeldusele, et minimaalne SKT kasv poliitilise kaose vältimiseks on 8 protsenti. Kogu riigisektor mobiliseeriti «8 kaitseks».
Copyright The Financial Times Limited 2011.