Eesti Pank: S&P tegi kriisi lahendamise keerulisemaks

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euro kõigub, sest S&P seadis terve regiooni usaldsuväärsuse kahtluse alla.
Euro kõigub, sest S&P seadis terve regiooni usaldsuväärsuse kahtluse alla. Foto: Peeter Langovits

Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit kirjutab oma lühikommentaaris, et võlakriisi lahendab euroliidu uus majanduspoliitika, mitte mineviku vigade suure rahaga kinni maksmine.

S&P teade viitab kahjuks üldise usaldamatuse püsimisele. Reitinguagentuuri arvates tuleb majanduspoliitika parema koordineerimise ning kriisilahendusmehhanismi vallas teha Euroopa Liidus veel midagi, mida senised otsused ei sisalda. Tavaolukorras on reitinguagentuuride ja valitsuste poliitikasammude soovisedel kattuv, kuhu kuulub kestlik eelarvepoliitika, soodne ärikeskkond, finantsstabiilsuse edendamine jne. Euroopa Liidus paikapandud sellesuunalised eesmärgid ei näi reitinguagentuuri seekord rahuldavat. S&P viitab turgude riskikartlikkuse püsimisele ning võrdsustab selle võimetusega võlakriisi lahendada.

Kriis küll kestab, kuid sellest ei johtu, et Euroopa Liidus kavandatud sammud olukorda ei lahenda. Soovitused kriisi lahendamiseks võib lihtsustatult jagada kaheks. Esiteks pikemat ettevaadet silmas pidavad sammud, mis lisaks tulekahju kustutamisele tegelevad ka tasakaalustatud kasvuks vajalike regulatsioonidega (näiteks uus majanduspoliitika koordineerimise raamistik Euroopa Liidus, kavandatavad aluslepingu muudatused jne).

Paraku eksisteerib ka teine vaade, mille järgi nii mineviku vajakajäämised majanduspoliitikas kui tulevased vead tuleb suure rahaga «kinni maksta». Või vähemalt lubada seda teha.

S&P avaldus ongi selles mõttes üllatuslik, et nende varasemaid hinnanguid arvesse võttes on neid raske sellel skaalal paika panna. Igal juhul ei tee selline avaldus kriisi lahendamist kergemaks. Muudel võrdsetel tingimustel tähendab reitingu langus laenuvõtjale laenuraha kallinemist.

Õnneks ei ole seekord tegemist Eesti eriprobleemiga ning teatavasti puudub meie valitsusel ka tungiv vajadus lähiajal laenu võtta. Loodetavasti toob järjekindel tasakaalulist kasvu taotlev poliitika ning Euroopa Liidu tasandil kavandatavad täiendavad meetmed kaasa selle, et reitingut siiski ei alandata. Eesti puhul on esmatähtis tasakaalulise kasvu jätkumine. Jõukuse suurenemine on ka reitingut suurendav tegur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles