Kaitseministeerium: Aidu tuulepargi osas on esitatud 11 valeväidet (4)
Aidu tuulepargi ümbritsevas vaidluses on kaitseministeeriumi hinnangul esitatud 11 valeväidet, mis puudutavad nii tuulikute ehituslubasid, kooskõlastust ministeeriumiga kui ohutuse tagamist.
Kaitseministeerium esitas oma vastuväited Aivar Koka ja Oleg ning Andres Sõnajala eile avaldatud väidetele Aidu tuulepargi arenduse kohta.
Väide 1. «Eleon tuulikute vastu asus võitlema kaitseministeerium, sest nende labad on paar meetrit pikemad, olgugi, et tornikõrgused jäävad planeeringus toodud 135 meetri piirile.»
Kaitseministeerium: kohtumenetlust Aidu Tuulepargi vastu 2017. aastal ei alustanud Kaitseministeerium, vaid Ida-Viru maavanem, kes esitas valla väljastatud ehituslubade tühistamise nõude, sest need polnud õiguspärased ehk polnud nõuetekohaselt kaitseministeeriumiga kooskõlastatud.
2012. aastal kooskõlastas kaitseministeerium eelprojekti Vestas tüüpi tuulikutega tuulepargi rajamiseks, milles elektrituuliku suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast oli kuni 185 meetrit. Selle projekti alusel, mis on ainus kaitseministeeriumi poolt kooskõlastatud ehitusprojekt, pole kunagi ehitust alustatud.
Rajatud Aidu tuulepargi Eleoni tuulik, mille ehitamist pole kooskõlastatud, on kokku 220 meetri kõrgune. Tuulikute puhul on oluliseks teguriks mitte ainult labade pikkus ja torni kõrgus, vaid labade tööala, ja see on ühe Eleoni tuuliku puhul üle kolme tuhande ruutmeetri võrra suurem kui Vestase tuulikul. See on oluline vahe. Aidusse püstitatud Eleoni tuulikute puhul on tegu pretsedenditult kõrgeimate tuulikutega Eestis. Teised selle piirkonna tuulikud on kuni 70 meetrit madalamad.
Väide 2. «Ametnikke ei veennud isegi see, et NATO tunnustatud ekspertidelt tellitud analüüs ütles, et Eleon tüüpi tuulikud on radaritele ja raadioluurele ohutumad kui Vestased.»
Kaitseministeeriumi: Viidatud analüüs ütles ka, et teatud olulistes aspektis on Eleoni mõjud suuremad. Suuremate tuulikute tekitatav elektromagnetilise müra tase on suurem. Tulenevalt tuuliku suurusest ulatub mõju ka kõrgemale. Nendes aspektides on juba 30 Eleoni tuuliku mõju suurem, kui oleks olnud varasemalt planeeritud Vestase 33 tuuliku oma.
Väide 3. «Sõnajalad lubasid seepeale püstitada veidi madalamad tuulikud, kuid siis muutis Kaitseministeerium retoorikat ja soovis tuulikute rajamise Aidusse sootuks keelustada ning alustas ettevõtjate vastu kohtuteed.»
Kaitseministeeriumi: Kohtuteed Aidu Tuulepargi asjas ei alustanud Kaitseministeerium. Kaitseministeerium on arendajale selgitanud, et ministeerium saab osaleda ainult seaduspärases menetluses.
Väide 4. «Selles asjas usuvad oma õigsusesse mõlemad osapooled, kuid ainus, kes ei ole millimeetritki nõus vastu tulema on ametnik.»
Kaitseministeeriumi: Kaitseministeeriumi juures on alates 2016. aastast tegutsenud riigi julgeolekuvajadusi arvestatavate tuuleparkide arendamise töörühm, kuhu teemasse puutuvate ministeeriumite kõrval on kaasatud olnud ka arendajate esindajad, sh Andres ja Oleg Sõnajalg. Töörühm kaardistas riigikaitselised piirangud tuuleparkidele ja kompensatsioonimeetmed nende piirangute leevendamiseks, sh Ida-Virumaal.
Töörühm esitles oma töö tulemusi ka valitsuse kabinetiistungil. Töörühm sedastas, et riigikaitseliste ehituspiirangute leevendamiseks on vaja paigaldada lisaseiresüsteeme, millega kaasneb märgatav lisakulu. Selliste investeeringute tegemiseks ei ole riigieelarves vahendeid ette näinud. Kaitseministeerium on olnud teema käsitlemisel ja tehniliste detailide arutamisel arendajate esindajatega maksimaalselt avatud.
Väide 5. «Julgeolek on oluline ja kaitseministeeriumi püüdlusi tuleb mõista, kuid tuleb selgeks teha, kui suurt ohtu need tuulikud, mis varem kooskõlastatud, ikkagi tekitavad. Muu maailm on tuulikuid ju täis.»
Kaitseministeeriumi: ka teistes riikides, kus on arvestatav tuuleenergia sektor, on kehtestatud tuuleparkidele ehituspiirangud, mida vajadusel on piirkonniti leevendatud lisaseireseadmete paigaldamisega. Tuuleparkide mõju primaarradaritele on läbiuuritud teema, selle mõju on Aidu tuulepargi näitel tõestatud ka arendaja poolt tellitud ekspertide uuringus.
Erinevalt Kesk- ja Lääne-Euroopast on Eestil vaja tagada ka raadioluurejaamade töövõime, sest NATO riikidest ümbritsetud riigid ei oma vajadust sääraste eelhoiatussüsteemide järele. Eesti idapiir on ühtlasi NATO välispiir, mistõttu on meie eelhoiatussüsteemid olulised kogu alliansile. Kaitseministeeriumi jaoks on tegemist vahetu ohuolukorraga, radaripildi või raadioluuresüsteemi puudujäägid tekitavad olukorra, kus me ei ole võimelised tagama sõjaliseks kaitseks vajalikku eelhoiatust kehtestatud miinimumnõuetele vastavalt. Reservarmee mudeli puhul on õigeaegne eelhoiatus sõjalise kaitsevõime seisukohalt elulise tähtsusega.
Väide 6. «Mööda ei saa vaadata ka faktist, et Eesti Energial on Narvas vaid paar kilomeetrit piirist seitseteist 149-meetrise tipukõrgusega tuulikut, mille osas pole kaitseministeeriumil ühtegi protesti olnud.»
Kaitseministeeriumi vastus: tuulepargi mõju seiresüsteemile sõltub sellest, kui kaugel on tuulepark seireseadmest ja kui kõrged on tuulikud. Narva Tuhavälja tuulepark ei jää radari otsenähtavusalasse, sest tuulepark asub radarist rohkem kui kaks korda kaugemal kui rajatav Aidu tuulepark. Ka on tuulikud märgatavalt (ligi 70 meetrit) madalamad, kui 220-meetrine valminud Aidu tuulepargi tuulik. Ka on nende tiivikute tööala poole väiksem kui Eleoni tuulikul.
Aidu tuulepargi tuulikud on pretsedenditult suured. Ükski Eesti piirkond ei ole Eestis kuulutatud tuuleparkide loomise keelualaks, kuid iga tuulepargi rajamisel hinnatakse näitajaid sõltuvalt tuulepargi lähedusest seiresüsteemidele ja tuulikute suurusest.
Väide 7. «Kaitseministeerium on Aidu tuulepargi kolm korda kooskõlastanud.»
Kaitseministeeriumi: kaitseministeerium ei ole käesoleval perioodil Eleon Green OÜ poolt ehitatavatele parameetritele vastavat tuuleparki kunagi kooskõlastanud.
Kaitseministeerium on Aidu tuulepargiga seonduvalt andnud kaks kooskõlastust: 2010. aastal kooskõlastanud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringu ja 2012. aastal kooskõlastanud Aidu Tuulepargi eelprojekti. Kooskõlastatud projektis oli kavandatud elektrituuliku suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast kuni 185 meetrit. Selle kooskõlastatud eelprojekti alusel ei ole kohalik omavalitsus mitte kunagi ühtegi ehitusluba välja andnud. Õiguspärase ehitusloa olemasoluks ei piisa teemaplaneeringu kooskõlastusest.
Väide 8. «Ehitusloa kehtivuse järelevalve õigus on antud ainult kohalikule omavalitsusel.»
Kaitseministeeriumi: see väide ei vasta tõele. Ehitusseadus sätestab, et tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil (TTJA-l) on õigus teostada riiklikku järelevalvet ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse üle.
Samuti on TTJA-l õigus kontrollida ehitise või ehitamise nõuetele vastavust ning ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust. Seadusest tuleneb, et TTJA-l on õigus ehitustegevusse sekkuda paralleelselt kohaliku omavalitsusega ka ehitustegevuse ajal.
Väide 9. «[Aidu arendusel] on kehtiv ehitusluba, kõik planeeringud, kooskõlastused olemas ja kinnitused peale selle, et nad on kehtivad.»
Kaitseministeeriumi vastus: Eleon Green OÜ-le (endine Kindel Vara OÜ) Maidla valla poolt 2013. aastal antud ehitusload, mille alusel praegu ehitustegevus toimub, ei ole kehtivad. Nende lubade kehtivus lõppes, kuna ehitustegevusega ei alustatud kahe aasta jooksul ehituslubade väljastamisest.
Seda on Aidu Tuulepark OÜ haldusasja 3-17-911 raames korduvalt avaldanud.
Haldusasjas 3-17-911 on kohaldatud esialgset õiguskaitset ning peatatud on Aidu Tuulepark OÜ-le antud ehitusload ning nende korralduste alusel välja antud ehituslubade kehtivus kuni kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
Väide 10. «Eleon Greenil on olemas kooskõlastatud projekt.»
Kaitseministeeriumi: 2012. aastal kooskõlastatud eelprojekti alusel ei ole kunagi ehitust alustatud. Ehitust alustati kaitseministeeriumiga kooskõlastamata märksa suuremate tuulikute püstitamiseks.
Väide 11. «Planeering kehtestas ainult torni kõrguse, mis ongi ehitise kõrgus. Peale seda on tiivik, mille kõrgus kogu aeg muutub, sest ta pöörleb seal. 116 meetrit on Eleoni puhul tiivik, aga see on tehniline parameeter.»
Kaitseministeeriumi: tuulikut ei ole ilma tiivikuta. Seega ei saa öelda, et tuuliku kui ehitise osa ei ole tiivik. Ilma tiivikuta ei ole tuulikut, vaid on torn. Eelprojekti alusel, mis on ainus Kaitseministeeriumi poolt kooskõlastatud ehitusprojekt oli ära toodud ehitise kõrgus maapinnast, mis oli kokku 185 meetrit.